L6vide linn

Snorgeldamas on k2idud ja isegi kiirpaadiga m88da mangroovilaguune kihutatud, et leida ninaahve. Snorgeldades ehk toruujudes seekord suuremaid elukaid ei kohanud (OK, Elo n2gi kilpkonni ja mina mitte), aga selle eest olid koralliaiad vist yhed vingemad, mida ma n2inud olen. Ja loomulikult v2ga ilusad saared helesinises vees, palmid peal kiikumas. 

Ninaahvidega l2ks kehvasti, kuna nad kykitasid eemal v6sas ja n2ha oli vaid tagumine osa. Ninaahvi parim osa on aga just see, mis j22b pealpoole v88kohta- suur punnis k6ht ja veidi v2iksem, kuid siiski m2rkimisv22rne nina. Selle eest n2gime aga palju (ma ei julge 8elda, et tuhandeid, aga kindlasti sadu) suuri nahkhiiri, kes t2pselt kell 18.30 oma saare kohal tiire hakkasid tegema ja siis toiduotsinguile siirdusid. Tagasitee yle  t2iskuust valgustatud tumeda laguuni oli maagiline.

Meie aeg Sempornas oli yhele poole saanud. Oma parimate traditsioonide kohaselt j6udsime Tawau lennujaama m6ni minut enne lennule registreerimise l6ppemist, kuid k6ik sujus ja 27. veebruari l6unaks olime juba Singapuris, l6vide linnas. Ilm on endiselt kuum, kuna oleme ekvaatorile veelgi l2hemale tulnud. Linn on aga ilus ja puhas ja kallis. 6lu maksab 10 kohalikku dollarit, mis teeb u 80 krooni! Sellise hinna kysimine sellises kliimas on kuritegelik. Sellest hoolimata naudime tsivilisatsiooni v6lusid (nt hea kohv, millega Borneol oli keeruline, kuna nende jaoks oli kohv kuumas veel lahustuv Nescafe pulber) ja valmistume Sulawesi katsumusteks. Sinna nimelt oleme ostnud oma j2rgmise lennupileti. Katsumuste osas pole ma muidugi p2ris kindel, aga yks on selge: Indoneesia ei ole ei Malaisia ega Singapur. Samas 6lu muutub oluliselt odavamaks:)! Sellise positiivse noodiga l6petan ja l2hen vaatan, kas p2ike on vahepeal s6bralikumaks muutunud.

Marek