K6rged kohad

Nii. Arequipas k2idud ja nyyd oleme juba Cuzcos. Arequipa mulle meeldis, seal sai v2ga h2sti syya:) Alpakat (laama sugulane) proovisime ka - kui poleks olnud seda liha maitset (mis lihal kahjuks ikka kipub olema), siis oleks olnud p2ris hea. Arequipa on muidu ka kena linn, paljud majad on tehtud valgest vulkaanilise p2ritoluga kivist, mis peaks p2ikese k2es s2tendama, aga tegelikult eriti ei s2tenda, sest 6husaastus on oma t88 teinud. Plaza de Armas oli ilus ja selle 22res ka hiigelsuur katedraal. Tahtsime muuseumis vaadata "j22printsess Juanitat", u 500 a vanust inka tydruku h2stis2ilinud muumiat, mille (v6i kelle?) m2gironijad 1995. aastal leidsid, aga ta oli iga-aastases korralises hoolduses. Tema asemel sai vaadata teist, veidi v2hem h2sti s2ilinud muumia-neiut. Aga muuseum oli huvitav, giidist tytarlaps r22kis siinses m6istes ylihead inglise keelt ja ei vuristanudki oma teksti peast maha. Saan muidu hispaaniakeelsete giididega juba ka enam-v2hem hakkama, aga umbes pool teksti l2heb siis ikkagi kaduma, Marek peab p2rast t2iendama;p Ega midagi, nyyd, kui reisi l6puni on j22nud vaid umbes 7 n2dalat, kraamisin kotist v2lja ka hispaania keele 6piku kindla kavatsusega sinna seekord isegi sisse vaadata. Loodetavasti...

Arequipast k2isime kahep2evasel ekskursioonil Colca kanjonisse, mis on sygavuselt teine maailmas (u 3000 meetrit, st Suurest Kanjonist kaks korda sygavam). T6usime p2ris k6rgele m2gedesse, k6rgeimas punktis j2i 5000 meetrist vaid veidi puudu. M2estikuhaiguse profylaktika m6ttes j6ime kokalehtedest teed (arvan, et saunaviha leotis maitseks sarnaselt, aga mulle meeldis) ja n2risime kindluse m6ttes kokalehti veel niisama ka. Emmele - ei, see ei ole narkootikum;) Lehed keeratakse ymber katalysaatorina toimiva lubjakivi tykikese ja neid n2rides saavad hambad uskumatult puhtaks. Igatahes mingeid m2estikuvaevusi meil ei tekkinud, aga olime niisamagi h2dised - Marek kylmetunud ja mina magamatuse ning travel-sicknessi koosm6jus pool-zombie. 6htuks v6tsime siiski jalad alla ja k2isime m2gede vahel kuumaveeallikates ligunemas ning j2rgmisel hommikul varavalges kondoreid imetlemas. Kanjon oli imeilus. Tagasi Arequipas, v6tsime ette j2rjekordse 9-tunnise bussireisi, et Cuzcosse saada (k6ik kuni 5-tunnised s6idud liigituvad mul juba lyhikesteks). Ei olnud v2ga mugav 88buss, kuigi iste k2is suht alla - meie taga istuvad indiaanimutid saalisid iga natukese aja tagant vetsu v6i pagan teab kuhu ja paugutasid uksega ning magada eriti ei 6nnestunud. Cuzcosse j6udsime t2na hommikul seega ysna kapsastena. Kohe oli ka tunda, et tegu on selle reisi ilmselt suurima turistil6ksuga - kell kolmveerand 6 hommikul yritati meile bussijaamas juba igasuguseid turismiteenuseid p2he m22rida. Leidsime 6nneks meeldiva hotelli v6luvas San Blasi linnaosas ning tudusime algatuseks veidi. Koloniaalhoone, aatriumis kamin ja minu k6ige lemmikumat sorti punane kass. Jube lahe kass on, ma ei tea, kas ma yldse raatsin sealt hotellist 2ra minna! Selline noor ja 2rgas ja uudishimulik. Ja eesk2tt t2pselt 6iget sorti punane. Tahaaan oma kassi!!!

Homme vaatame Cuzcos ringi ja toibutame Mareki tervist, siis tahaks matkama minna ja Machu Picchule j6uda (kuidas muidu;p). Cuzco tundub v2ga ilus ja kui keegi parajasti ei yrita sulle oma restorani, massaazhi v6i manikyyri p2he m22rida ega n6ua, et v6iks su matkasaapad 2ra viksida (no t6epoolest!), on siin jalutamine t6eline r66m. Nendel hetkedel, kui yritab, on kyll tunne, et arenenud turism on saatanast. N2is, kaua me jaksame viisakalt "No, gracias" 8elda. Eriliste tyytuste puhul aitab muide v2ga h2sti see, kui nendega eesti keeles vastu r22kida:)

Elo

Ica ja Nazca

Kui Limast alla l6una poole s6ita, siis umbes viie tunni p2rast j22b ette linn nimega Ica. Uudistes6brad v6ivad seda nime teada seet6ttu, et eelmise aasta augustis raputas seda kanti 8-palline maav2rin, napsus6brad aga seep2rast, et seal asub Peruu veini- ja piscot88stus. Kuna juua meile meeldib, siis l2ksime meiegi sinna oma nokka kastma. Soodsaim variant veinit88stuste kylastamiseks oli yhineda kohaliku tuuriga, mis muude vaatamisv22rsuste k6rval ka napsuvabrikusse viib. Nalja sai 50 krooni eest k6vasti. Esimene peatus oli n6idade kyla ja park, kus n2idati maapinnal vonklevat erilist palmi ning seniilset vanameest, kes pidi olema n6ia poeg ning oskama k2tt lugeda. Kohalikud ostsid amulette. Edasi viis s6it oaasi. See oli iseenesest kena, aga Semana Santa t6ttu koledalt yle rahvastatud. 2kki on see muul ajal t6esti sobiv koht chillimiseks, nagu LP teab r22kida? Kirsiks tordil olid "veinim6isad". Ytled veinim6is ja m6tled kaunist maakivist majakest viinam2gede vahel.... Sin see igatahes ei kehti;) Kuna t88stuslikult veine valmistavad kolm bodegat olid maav2rinas kannatada saanud, siis viidi meid nn bodega artesanale vaaama. Eesti keeles on selle asja nimi, mida meile pakuti, halb koduvein;) OK, pisco oli t2itsa joodav, aga sooja shoti asemel oleks ma eelistanud seda kylma kokteilina. Kaks sellist kohta k2isime l2bi ja maitsesime hulgaliselt magusaid ja v2ga magusaid "veine". Prrrrr.... T6e huvides tuleb aga m2rkida, et kuskil Peruus tehakse ka t2itsa head veini. Maitsesime seda samal 6htul Nazcas.

J2rgmisel p2eval ehk t2na lendasime yle kuulsate Nazca geoglyyfide. Ajas seest keerama kyll;) Mitte maapinnale sajandeid tagasi veetud jooned, vaid ikka lendamine. Lendur lahke mehena n2itas ju all k6rbes vedelevaid kujusid nii vasakust kui ka paremast aknast. Jooned olid lahedad, aga ma miskip2rast ootasin midagi suuremat. K6rbemaastikul oli muidugi asju raske perspektiivi panna.

Nyyd ootame bussi, et Arequipasse s6ita. Ainult viis tundi ongi veel oodata j22nud;)

Marek

Merest p6ske

Kaunitar kalaletil

Lima meile meeldis

Pealkirjas on k6ik 8eldud, aga peaks vist veidikene p6hjendama kah. Kindlasti aitas asjale kaasa see, et eelh22lestus oli negatiivne ning ootused ei olnud v2ga k6rged. Hommikusse vanalinna saabudes hakkasid aga kohe silma majad, mis v6inuks vabalt olla m6nes Euroopa suurlinnas. Esimene hotell, kuhu sisse vaatasime, oli peldik, mille eest taheti u 130 krooni. Teine oli ligi poole kallim, aga otse Plaza San Martínil, r6du kah veel kyljes. Igati kena koht vaatega kenale v2ljakule.

Higistasime ja vaatasime presidendipalee vahtkonnavahetust Lima peav2jakul. Nii v2ljak kui ka vahtkonnavahetus olid suurejoonelised, viimane veel lisaks ka naljakas. Kujutage ise ette punastes kuubedes ja sinistes pykstes t2iskasvanud mehi "Kondori lennu" saatel jalgu taevasse loopimas. Piilusime sisse ka kirikutesse ja kloostrisse. Viimases ei tohtinud kahjuks filmida ega pildistada, aga v6in 8elda, et viletsalt frantsiskaanlased ei elanud. Raamatukogu oli muljetavaldav.

Vanalinnast eemal mere kaldal ja kalju otsas asus uus ja uhke Miraflorese linnaosa. Arhitektuur jalust ei rabanud, aga mere22rsed pargid olid lahedad. Ei osanud siin midagi sellist oodata.

Peale silmailu pakkus pealinn loomulikult ka k6hur66me: v2rsked mereannid erineval kombel, nii grillitult kui laimimahlas marineeritult, head supid, jahedad piscoga kokteilid jne.

K2isime ka kinos, aga seal j2id head elamused kahjuks saamata. Millal l6petavad ameeriklased heade jaapani 6udusfilmide solkimise? Ma r22gin siin filmist "Yks vastamata k6ne". Ja "10000 a. e.m.a." oli selline saast, et s6nu ei j2tku. K2ige kaugelt m88da sellest filmist!

Eelmise teema j2tkuks - avastasime nyyd ka oma suurep2rase lodge'i kodulehe (http://www.carruseltapira.com/) ja saime veel nalja. Seal on lisaks lubadusele, et kogu laagri alal on moskiitov6rgud, yleval ka ilusad pildid, mida oli eriti tore v6rrelda Adriana kaameraga tehtud piltidega. Meie tegime kahjuks ainult yhe foto oma "vannitoast" .

Igatahes - p2rast m6ningast selgitust88d ja pindak2imist saime yhe p2eva eest raha tagasi ja otsustasime, et pikka viha ei pea. Nojah, kohalikku turismiametisse andsime siiski ka v2ikse vihje.

Asja hea kylg on see, et kuna lennukipiletid Limasse tagasi on meil alles homseks, saime yhe lisap2eva Iquitoses, sealhulgas v6imaluse kylastada Beleni turgu, mille kaubavalikus leidus nii m6ndagi uut ka meie ysna palju erinevaid turge n2inud silmadele. N2iteks alligaatori ja v88lase erinevaid kehaosi ning puhastatud (sisikonnata) ahvikeresid. Mmm...;) Alligaatoriliha maitsesime eile 6htus88giks, oli midagi kana ja kala vahepealset, valge ja 6rn, kuid ilma erilise maitseta. Iquitosesse sattujatele v6ib s88miseks soovitada kohta nimega Yellow Rose of Texas (mida soovitab ka LP), toit on seal hea (eriti banaanilehes valmistatud kala!), 6lu kylm ja teenindus yks paremaid ja s6bralikumaid, mida sel reisil kohanud oleme. Ning s88gi juurde saab kaasa ymiseda, et "mamas, don't let your babies grow up to be cowboys...";)

Homme siis tagasi pealinna!

Elo

S"aased imevad

J2rgnevas postituses prahvatab vimm, mis kogunend salaja, st ma kavatsen kaevelda asjade yle, mis on viimasel ajal soovida j2tnud. Hetkel meenub neid kaks - s22sed ja turismit88tajad.

T2na deserteerusime dzhunglist, p2ev plaanitust varem. Moskiitod - suured nagu varblased;) -tahtsid 2ra tappa, hoolimata kolmest erinevast s22set6rjevahendist, mida me endale meeleheitlikult peale uhasime. Lugesin kord kusagilt ajakirjast yhe naisterahva 6petust, et s22ski ei tule mitte tappa, vaid nendega s6braks saada - siis nad ei hammustavat. Kangesti oleks tahtnud n2ha teda seal moskiitopadrikus nendega s6brustamas, ausalt. Me loomulikult teadsime, et dzhunglis neid leidub; millega me aga arvestada ei osanud, oli asjaolu, et ainuke koht meie metsalaagris, kus neist hetkekski rahu saab, on voodis moskiitov6rgu all. Seda omakorda seet6ttu, et h2rrasmees, kelle k2est me oma 4-p2evase dzhungliseikluse soetasime, ei kirjeldanud sealseid elamistingimusi just ylem22ra t6etruult. Me teadsime fotodelt, et jungle lodge on LIHTNE, kuid viisakas (private bath, lubati lausa). Kahetunnise paadis6idu j2rel selvasse j6udes ootas meid aga laudadest h6redalt kokku klopsitud, sama h6redate ylevalt lahtiste vaheseintega ja 6lgkatusega, r22mas... no ytleme et hoone. Ylevalt avatud ruum v6imaldas jagada k6iki oma toiminguid alates valjemast hingamisest ka k6rvaltubade asukatega, seega ei tekkinud kordagi yksildast tunnet. Pump oli kyll mitmendat p2eva rikkis, aga juba m6ne tunni p2rast eraldati meile l6puks 2mber pruuni j6eveega, millega sooritada erinevaid hygieenitoiminguid. Teises lobudikus asus "ruum s88miseks ja l66gastumiseks", mis oli igast kyljest avatud ja kus seega sai veeta meeleolukaid 6htutunde s22ski tappes, kirudes ja v2rskeid hammustusi kratsides. OK, elame seikluslikult! Aga andke meile siis v2hemasti tore dzhungligiid... oi, kas see ambaal ongi meie giid? Esialgsest ettevaatlikust antipaatiast sai yhe 88p2evaga aktiivne j2lestus. Highlightiks hetk, kui noormees ronis puu otsa laisklooma alla tooma ja pillas ta k2est, nii et vaene loomake k6rgelt puu otsast alla ja myrtsatades meile kanuusse sadas. Napilt m88da Shveitsi tydrukust, kes oli just saabunud ja ehmatas end nutma ning j2ttis j2rgmise kanuus6idu vahele (t6e huvides peab siiski mainima, et ta ehmatas ka k6igi muude fauna ilmingute, sh tulek2rbse, konna, tarantli ja isegi pisikese kala peale, kes kogemata paati hyppas). P2ris huvitav kindlustusjuhtum oleks muidugi olnud - laiskloomaga p2he saamine (hit by a sloth). Laisik 6nneks toibus varsti ja ronis flegmaatiliselt puu otsa tagasi (n2eb v6ibolla ainult aeg-ajalt lendamist unes).

Lisaks eluslooduse kehvale kohtlemisele ilmutas giid suurt kiindumust Mareki (keda ta Marcoseks kutsus) ja m2rgatavat yksk6iksust ylej22nud inimeste (st minu ja shveitslanna) suhtes. Seega suunas ta praktiliselt k6ik oma kyimused ja t2helepanekud Marcosele kui ilmselgele arvamusliidrile ja pater familiasele. Ning muidugi pisiasi, et ta ei r22kinud n2htud loomade ega lindude kohta meile praktiliselt mitte midagi - ilmselt ei mahtunud bioloogiatunnid tema 5-klassilisse haridusteesse.

Myrk enam-v2hem v2lja pritsitud!;) Muide - samas laagris olid m6ni p2ev enne meid viibinud veel kaks naist ja yks mees Eestist. Neile ilmselt meeldis, sest nad olla seal suisa viis p2eva veetnud. Giid jutustas mulle, kui vingelt ta oli yhega Eesti tydrukutest liini ajanud ja valetanud, et on vallaline - naine t88tab tal samas laagris kokana - tema naine ju inglise keelest aru ei saa. Ah jaa, n2ed, giidi viletsa inglise keele kallal bitchimine l2kski mul enne t2itsa meelest;)

Galapagose saartel, kus turism on karmilt reguleeritud, ootasime me muide samuti giidi, kes korralikus inglise keeles loomade-lindude kohta igasugu asju r22giks, aga ega sealgi suurt paremini l2inud. Jorge oli tore mees kyll, aga inglise keeles oskas ta p6hiliselt 8elda, et this is one very special place ja I have a nice surprise for you. Aga v6rreldes Amazonase ahv-mehega oli Jorge lausa turismijumal ise. Kusjuures nii saartel kui ka vihmametsas oli n2ha, et samas kohas t88tas ka palju asjalikumaid giide. Alati ei saagi vedada, aga kas peab siis kaks korda j2rjest nii eba-vedama?

Siinkohal hoiatuseks ka laagri nimi - Carrusel Tapira Lodge. Kui sealseteks oludeks valmis olla, v6ib seal kindlasti kirjeldatust toredam olla. Meile lihtsalt keegi enne t2na hommikut ei maininud, et tegu on "seikluslaagriga" (adventure camp)... Meie giidi kohta leiab internetist muide muudegi v2gitegude kirjelduse, mis on... piisavalt r6ve. Oldagu hoiatatud.

Aga - vihmamets ise oli loomulikult v2ga 2ge (s22sed v2lja arvatud) ja varahommikul pimedas yleujutatud metsas kanuuga ringi s6udmine, tulek2rbsed ymberringi pimeduses s2tendamas, maagiline. Piraajat me ei n2inud ja ainuke kaiman oli vaid k2mblasuurune, aga kihvt oli ikkagi. Ja nii umbes n2dala p2rast, kui k6ik need sajad s22sehammustused enam ei sygele, tundub see k6ik kindlasti veel naljakam kui praegu.

Elo

Kalad laulavad Ucayalis

Sellise Arkadi Fiedleri raamatu lugesin kah uuesti enne L6una-Ameerikasse tulekut l2bi. Poolakast loodusuurija kirjeldab Amazonase elu 30-ndatel. Yks eredaimaid episoode oli dzhunglist v2lja karanud malaariahaige eestlasega. Nyyd oleme ise Ucayali 22res, Iquitose linnas. Malaariahaigeid eestlasi pole veel n2inud ning kalade laulu asemel on esialgu kuulda vaid tsiklite p6rinat: kolmerattaline mootorratas on siin vist peamiseks transpordivahendiks. Homme hommikul aga s6idame neljaks p2evaks vihmametsa, et seal laisalt laiskloomi vahtida, piraajasid pyyda ja kanuudes m88da Amazonast kulgeda.

Ecuadori-Peruu piiriyletus oli 8ine ja enam-v2hem valutu (kui mitte arvestada s22sehammustusi). Peruu esimene linn/kyla oli ehmatav. Arvasin, et Peruu nr. 1 rannakuurort Mancora n2eb natuke parem v2lja kui Ylemiste lennujaama k6rval olev ja aiamajadest koosnev asum. Peale Kariibi mere ja Galápagose randu pani Mancora pikk musta liivaga rand vaid 6lgu kehitama. Ainus hea asi oli yhe v2lismaalase poolt peetav orgaanilise toidu restoran, kus sai musta leiba ning toitu ei paneeritud. V6ite arvata, et Mancoras me kaua ei viibinud.

S6itsime l2bi k6rbe Trujillosse. P2ris tr88stitu mulje j2ttis see teekond, mis v6is muidugi olla tingitud ka kuumast ja pikast bussis6idust. L2bisime kolearhitektuuriga linnu ja silmapiirini ulatuvaid kiviklibuseid/liivaseguseid tyhje v2lju. P2ikeseloojang oli samas vapustav ning Trujillo yllatas meeldivalt. Sai taas h2sti syya, m6nusas koloniaalmajas magada ning ilusas vanalinnas patseerida. K2isime vaatamas Chan Chani varemeid, mis oli Chimú kultuuri pealinn. Tegu olevat olnud maailma suurima adooblinnaga. Saime oma silmaga n2ha mis tagaj2rjed on sellel, kui ehitad kuivatatud savist maja piirkonda, millest El Niño ja El Niña aeg-ajalt yle k2ivad, st. linnast ei olnud eriti palju s2ilinud. Siiski oli huvitav n2ha seda v2hestki.

Yks eestlasest r2ndur on Limat kirjeldanud "Delhi - hais + kuritegevus". Ma ei ole Delhis k2inud, aga esimene mulje Limast oli hea. Eks me sisenesime ka vanalinna piirkonda ning seal on selgelt n2ha, mis linn oli m6ni aeg tagasi L6una-Ameerika pealinn. Majad olid suured, v2ljakud avarad. Kuritegevus eksisteerib. L2bi bussi avatud akna yritati kotti k2tte saada. Linnaliinibussidesse hyppavad reisijaid teesklevad mehed, kes vilaval pilgul ripakil olevaid kotte otsivad ning siis taas maha kargavad. Suurlinna v2rk, 8 miljonit elanikku ei ole naljaasi. Suurlinna on 6nneks tunda ka s88gikohtades;)

Marek

T88v6idud

V2ike ylevaade meie vahepealsetest saavutustest. Veebruari l6pus veetsime paar p2eva Cuenca linnas. Ekuadoris kuuluvad paljud huvitavad muuseumid siinsele keskpangale. Ekuadori Panga Cuenca muuseum sisaldas lisaks erinevate perioodide rahadele ka p2ris p6nevat antropoloogiaosakonda, mille v2ljapanekus leidus muuhulgas mitu kena kuivatatud pead. Endised presidendid?

Edasi liikusime Ekuadori suurimasse citysse Guayaquili. Teekond venis pikale, sest pidime kaks tundi ootama, kuni kopad vihmade tagaj2rjel maanteele lihkunud m2ekylge eest 2ra koristasid. Aga kohale me j6udsime, imetlesime moodsat ja yliturvatud j6e22rset promenaadi Malecon 2000, pidasime maha all-you-can-eat krabis88mingu (9.90 USD, piiramatult 6lut tasuta;) ja hankisime piletid Galapagosele, kus seilasime n2dalakese m88da erinevaid saari.

Praegu olemegi naasnud mandrile, p2ikesest suudeldud, ja meie silmad on nyyd t6esti k6ike n2inud: kilpkonna, meril6vi, delfiini, siniste jalgadega ...lindu (blue-footed boobie, t6lkigu kes soovib), roosat flamingot, Darwini vinte ja igasuguseid muid linde, maa- ja mereiguaani, pisikest pingviini, vasarhaid ja niisama-haid, astlaga ja ilma astlata raid ning vaala selga. Kylluses v2iksemaid kalu muidugi samuti. Kohtasime ka kaasmaalaseid, purjekalt Martha, kes ootasid Santa Cruzil tuult (ja vist ei j6udnudki 2ra oodata).

Nyyd tundub sobiv aeg edasi liikuda. M6ne tunni p2rast l2heme bussile ja hommikuks peaksime olema Peruus. Uutele kuritegudele:)

Elo

Kilpkonnade maal

Oleme asunud aktiivselt raha p6letama - lendasime eile Galápagose saartele ja p2rast esialgseid t6rkeid 6nnestus osta ka n2dalane saarte kruiis. Seega me nyyd m6nda aega netti p22seda ei pruugi. Kruiis ei maksnudki p2ris hingehinda (sellist, mida mandril pakuti), oli vaid lihtviisi ylir88vellikult kallis. Nyyd on vaesus majas;) Ja kuna internetiyhendus maksab siin 2 dollarit tund (yhes kohas maksis k6igest 1 USD, aga seal tuli internet arvutile ise juurde m6elda), siis praegu rohkem ei kirjutagi. Lihtsalt et alles oleme.



Elo