Thursday, March 11, 2010

P2rastl6unased jutud

Taevaluugid l2ksid valla eile 6htul, kui pidasime Kaheteist Ahvi nimelises restoranis (kesklinnas, riisip6llu 22res;) j2rjekordset taevalikku 6htus88maaega (koju saabume k6htu k2sik2rul veeretades nagu Parun Tomat). Vihma kallas tykk aega ja nii, et restorani p6rand lainetas ning tagumisest otsast ette p22semiseks anti vihmavari:). Kus oli see vihm p2ev varem, kui ta oleks pidanud meile v6imsama ja kiirevoolulisema j6e-elamuse korraldama? Hommikuks oli k6ik j2lle kuiv, enne p2ikeset6usu olid vaid m6ned piisad bambuseokstele j22nud. P2ikeset6usu ma t2na nimelt n2gin, sest nagu reisi alguses, on ka selle l6pus minust taas saanud Seltsimees Unetu. Magama l2ksin kell pool yks, uni lahkus kell 5. P2ikeset6usu eelne tund oli kuidagi ootus2rev, nagu oleks kohe-kohe midagi t2htsat toimumas; ei raatsinud enam voodisse j22da. Kobisin r6dule, ootasin koitu ja sain seal istudes ning hommikust aeda vaadates-kuulates-nuusutades aru, mis on Bali juures see, mis paljudel  v2lismaalastel siit enam tagasi p88rduda ei luba. Hommikuti ja 6htuti v6iks siin elada kyll:)

Mehed, nagu 8eldud, molutavad t2nava 22res ja painavad nagu must uni turiste oma takso-pakkumistega.  Naised samal ajal hoiavad majandust yleval, teenindavad turiste ja ehitavad muuhulgas ka maju. Ja tassivad ehituskive, m8rti ning muid raskeid asju. Eile j6e 22rest yles p22semiseks tuli ronida m88da p2ris pikka j2rsupoolset treppi. Yles ronis ka naine, kes tassis pea peal vist oma paarikymmet p22stevesti, mis j6elt saabunutelt kokku korjati. Meeletu kuhi oli ja naine oli selline tavaline, v2ikesem66duline. Teine naine kandis hunnikut aerusid. Mehed lasid niisama j6e 22res vilet ja tegid t2htsat n2gu.  

Raamatupoes oli silt "Raamatute varastamine on su karmale kahjulik. "Ara riku oma j2rgmist elu 2ra."

Wednesday, March 10, 2010

Uudiseid

Kohalikust elust saab hea pildi siis, kui loed kohalikke ajalehti. OK, inglise keeles, aga siiski. Annan edasi m6ned olulisemad syndmused:

Eile lasti Sumatra p6hjaosas maha terrorist, kes oli Bali 2002.a pommirynnakute aju. Kaks teist pahalast tehti kah kahjutuks.

N2dala alguses m2ssasid Jakartas ja Makassaris tudengid, protestides pankade p22stmise vastu. 6igemini, otsused panku p22sta tehti ammu, nyyd avaldati riigikontrol8ri raport selle kohta, kuhu maksumaksja raha tegelikult l2ks:)
Balit ja Indoneesiat kylastab m2rtsi teisel poolel Obama.

Balil peetakse kohut burksimyyja yle, kes kallas kuuma 6li peale venelastest klientidele. Konfliktini viis asjaolu, et venelased ei olevat tellitud toidu eest maksnud ja s6imasid teenindajat.

Balil m8llab dengue palavik, haiglad olevat puupysti t2is. Lisaks teevad muret marut6bised koerad: Denpasaris saab p2evas yle 100 inimese hammustada. Olge mureta, sinna me ei kavatse minna;)

16. m2rtsil on siinse uue aasta esimene p2ev. See on vaikne p2ev, kus isegi turstid peavad oma hotellis istuma. V2ljas tohib olla vaid politsei ja kiirabi. Meelelahutus ei ole soositud, raadio ja TV-jaamad ei t88ta, kinni on ka Bali rahvusvaheline lennujaam. Kui k6ik vaikselt istuvad, siis pahad vaimud arvavad, et saarel ei ela kedagi ja j2tavad selle koha rahule. Ka meie oleme selleks ajaks (kahjuks v6i 6nneks) Balilt lahkunud.

Meie k2isime raftingul, p22sesime terve, kuid m2rja nahaga. Kuna vihma ei ole siin korralikult sadanud, siis lubatud IV kategooria k2restikke loomulikult polnud. Aga tore oli ikka. Elo vedeleb nyyd spaas, mina olen vihmavarjus. Homme kavatseme minna kokakursustele;)
Marek

Tuesday, March 9, 2010

LG (life's good)

Nende m6ne pildi yles laadimine v6ttis meeletult aega, seep2rast rohkem praegu kahjuks ei saa. Aga oleme kolmandat p2eva Balil, Ubudis ja asunud oma aktiivsest puhkusest puhkama. Alguses LPst majutuskohta otsides m6tlesin, et mis m6ttes hotell kesklinnas vaatega riisip6llule, aga nii siin ongi - traditsiooniline eluase laiub erinevate majadena kaugele rohelise 6ue sygavusse ja seal taga on tunne nagu maal. Rustikaalsele elamusele aitavad kaasa ka naabruskonna kuked, kes - v6iks 8elda, et enne kukke ja koitu - kiremisduelli alustavad. Kolisime t2na yhtede kukkede juurest teiste juurde.

Aga jah, puhkame. Eilne naistep2ev sai naisele v2ga meelep2rasel moel hedonistlikult veedetud - pikk laisk hommik, kerged suplused basseinis, l6unane palmiviinakokteil;), kohaliku spa kylastamine (protseduur, mis koosnes bali massaazhist, keha koorimisest mingi taimse segu ja jogurtiga ning vedelemisest punaste lille6itega t2idetud vannis, mille ajal pakuti ingveriteed ja puuvilju:) ning vist yks senise elu top-10sse kuuluv 6htus88k. H2id s88gikohti, kus fantaasiarikast kokakunsti nautida, on siin kylluses, see on yks arenenud turismipiirkonna olulisi v6lusid. Erinevalt t2navaid palistavatest kohalikest, kes valgemat n2gu silmates automaatselt "Taxi!? Transport?!" m22gima kukuvad. 

Homme aktiveerume veidi (t2na tegelikult tuuritasime ikka ka natuke ringi) ja l2heme j6ele raftingut tegema. Ma polegi IV klassi k2restikke varem proovinud. Loodan p22seda terve naha, luude ja kontidega.

N2dal pildis

















Kristlik matusetseremoonia... 6htuks oli sellest hommikusest lihamassist j2rele j22nud vaid kuhjake haisvaid sisikondi, kuni troopiline vihm sellegi minema uhtus.















  




















Esiplaanil kadunukese urbaniseerunud poeg, kelle algne soovimatus traditsioonilise matuse alla suur hunnik raha magama panna olla kogukonnas t6sist pahameelt tekitanud. See matus oli kolmep2evane, k6vemad yritused v6ivad ka n2dala kesta.
Pyhvlisarvede hulk n2itab, et tegu on lugupeetud ja heal j2rjel perega. 

















Kaugemalt nurga matuselised.

Saturday, March 6, 2010

Null pulma, yks matus

Elo ajas asja nii p6nevaks, ma ei tea, kas suudan lippu piisavalt k6rgel hoida:) Proovime v2hemalt.

Tana Toraja on t6esti tuntud oma suurejooneliste matusetseremooniate poolest. Matusehooaeg  on siinkandis juunist augustini. K6lab naljakalt, kuna surm on ju ypris planeerimatu? Matused on aga planeeritavad ning suvekuudel on riis koristatud, raha taskus ja v6ib pidutseda (kui nii matuste kohta 8elda tohib). Seni v6ib aga kadunuke rahulikult toanurgas formaliinis lebada. Tegelikult ei peeta teda isegi kadunukeseks, vaid lihtsalt haigeks pereliikmeks, kellele ka syya ja juua pakutakse.

Kuna meie saabusime n8. off-seasonil, siis lootus tseremooniat n2ha oli v2ike. Aga juba Makassaris teadsid kohalikud turismindusega seotud inimesed r22kida, et m6ni matus on siiski toimumas ning bussist maha astudes pakutigi kohe j2rgmisel p2eval matustele s6itu. Oli hiline aeg, meie s6idust "tursad" ning pakkumine tundus igati m6istlik. Hommikul l2kski s6iduks. Paraku selgus m6ne aja p2rast, et giid ja autojuht ei teadnud p2ris t2pselt, kuhu s6ita tuleb. Kohalikud aitasid h2dast v2lja, kuid siis sai autoga s6idetav tee otsa. No tegelikult toimus lihtsalt teeremont ja meie masinaga edasi ei saanud. Esialgu proovisime vahemaa tsikli tagumisel istmel l2bida, aga kuna teed praktiliselt polnud, siis hakkasime jala astuma. Olevat k6igest seitse kilomeetrit, mis tundus igati m6istlik. Varsti v6ttis meid peale logu mikrobuss, mis oli meile sobival pool teeremonti l6ksus. S6it kestis tunnikese ehk hoolimata koledatest teeoludest oli tee tegelikult palju pikem kui seitse kilomeetrit.

See seiklus t2hendas, et ohverdamisele me ei j6udnud. Samas on meil selle yle isegi veidi hea meel, sest kylas 88binud shveitslased r22kisid, et tegu olevat olnud yhe verise yritusega. Yks ohverdatav pyhvel olevat s6rad vastu ajanud;) Kui meie kylahoovi astusime, siis vedeles maas u 7 surnud pyhvlit ja teist samapalju sigu. Andsime kingituseks toodud bloki sigarette (jajah, on kyll irooniline, et matustele sigarette tuuakse) sugulastele ja meid juhatati lavatsile istuma. Pakuti kohalikku kohvi ning vaatasime seda, kuidas v2ljavalitud lihakehasid tykeldasid ja liha jagasid. Vahepeal tehti tykeldamises paus ning peeti tunnine missa. Lauldi ja r22giti. Samal ajal hulkusid Kagu-Aasia kollased koerad korjuste vahel. Missale j2rgnes s88k ja siis mindi tykeldamisega edasi. Meie s2ttisime end minekule, kuid siis avastas giid, et meid kohale toonud buss on kadunud. Pakkus taas v6imalust tsikli seljas surma trotsida, aga me ei haaranud sellest kinni. Mingil hetkel tundus, et meil tuleb kylasse 88bima j22da, aga enne pimedat leiti siiski veel logum mikrobuss, mis meid ootava dziibini toimetas. M6nisada meetri tuli ka mobiiltelefoni valgel porisel teel koperdada;)

Kui tundus, et k6ik on korras ja pehme voodi hotellis ootamas, seisime j2rsku maalihke ees. P2rastl6unane vihmasadu oli m2ekylje teele kupatanud ja yle ega m88da polnud sealt v6imalik saada. Ei pidanud siiski autos ega suvalises tee22rses majakeses 88bima, kuna teiselt poolt maalihet leiti j2rgmine mikrobuss, mis meid l6puks linna t6i.

Meie giidineedus j2tkub. 6nneks oli shveitslastel korralik giid ning tarkust jagati ka meiega.

Eile ja t2na k2isime omal k2el erinevaid kylasid ja matmisviise uurimas. T2na 88sel s6idame tagasi Makassari ja sealt lendame hommikul Balile.

Friday, March 5, 2010

hea meel, et hing sees:)

Singapur valmistas meeldiva yllatuse. Arvasin, et lihtsalt yks suurlinn, mis oleks tore yle vaadata, aga et nii tore, ei osanud oodata. Puhtuse, (sh 6hu) ja korraldatuse (nt v2ga hea metroo) poolest vist l22nelikum kui mistahes l22ne suurlinn, kus k2inud olen, aga mitte selles polnud asi (kuigi selline n2htus keset Kagu-Aasiat on meeldivalt syrrealistlik). V2ga ilus ja lahe koloniaalmajadega hiinalinn oli seal n2iteks, m6nus mere22rne promenaad, kus pimeduse saabudes tuledes2ras pilvel2hkujaid imetleda ja - mis loomulikult v2ga oluline - igal pool palju huvitavat toitu, millest suurem osa aja ja j6udluse v2hesuse t6ttu kahjuks s88mata j2i. Miinuspoolele j2idki eesk2tt hinnatase (kuigi nt hiinalinnas sai v2hese rahaga palju ja h2sti syya) ja metsik, hingemattev palavus. P6ud olevat juba m6nda aega kestnud. 

Yks omap2rasemaid kogemusi oli pyhap2eva6htune jalutusk2ik Little Indias, kus t2navatel oli tuhandeid indialasi ja 99% neist mehed. T2navad olid vuntsidega meestest s6na otses m6ttes umbes. Vuntsidega mehed seismas, laterdamas, jalutamas, k2si s6bra 6lal. Vuntsidega mehed vahtimas valget naist, yldse ainsat naist silmapiiril. Olles m6ne t2nava v6rra sellest vuntsidega massist l2bi pugenud, otsustasin, et reis Indiasse minu n2rvikavale esialgu veel ei sobiks.

Ah jaa, yks lemmikelamus oli hiigelsuur Kinokunyia raamatupood. Ainuyksi reisiraamatuid (mitte reisijuhte) oli kolm suurt riiulit2it ja poe kaubavalikust peaks aimu andma ka asjaolu, et seal leidus kolm erinevat eesti keele 6pikut! Muide, Singapuri Changi lennujaama ajakirjas oli nimetatud 10 v2hek2idud p6nevat saart, mida katsetada j2rgmise rannapuhkuse sihtkohana. Arvake 2ra, mis oli 9. kohal - Muhu island, Estonia! Selle 2ram2rkimine Grenadiinide, Bahama, Puerto Rico jmt saarte seas v6ib reisihuvilisele meie kliimast ehk m6nev6rra petliku mulje j2tta?

Teisip2eva hommikul asusime siis teele Indoneesiasse, Sulawesile, vahepeatusega Jakartas. Kui 13. istmerea puudumine lennukites on suhteliselt tavaline, siis Lion Airi lennukis puudusid nii 13. kui ka 14. rida, 12.-le j2rgnes rida 15. P2rast Malaisiat ja Singapuri oli Indoneesiasse saabumine mitte just kultuurishokk, aga kultuuriline syrpriis kindlasti;). Meil olid m6ned tunnid aega ja l2ksime rahvusvahelisse terminali s88ma, kuna see n2gi v2heke kobedam v2lja. Et lyhikesev6itu 88 hakkas tunda andma, otsustasime yhes t2itsa m6istliku olemisega kohvikus tassi kohvi juua. Suurep2rane cappuccino oli ja sealjuures ka t2iesti euroopaliku hinnaga. Olin suure kruusi peaaegu tyhjaks joonud ja limpsisin lusikaga p6hjast piimavahtu, kui avastasin, et j2rjekordse vahukuhja seast piilub v2lja traatjas must karv. Hmm, seda poleks nyyd kyll tarvis olnud, m6tlesin veidi pettunult. Lusikat liigutades ilmnes, et karva kyljes leidus veel yht-teist, nimelt m66dukalt suur putukas, kelle jalaks "karv" osutus. P6hjalikumatesse entomoloogilistesse vaatlustesse laskumata tundus, et prussakas. Marek, kes miskip2rast kaotas isu oma kohvi l6puni juua, juhtis sellele teenindava personali t2helepanu. Teenindav personal ainult irvitas totakalt. Kysimise peale saime siiski raha tagasi, nii et positiivselt suhtudes v6ib ka 8elda, et saime t2iesti tasuta kaks tassi maitsvat kohvi;).

Nalja sai ka siselendude terminalis. Kuna monitori kohaselt pidi Makassari lend v2ljuma v2ravast nr 1, mitte v2ravast nr 2 nagu meie pardakaartidele trykitud oli, l2ksime v2ravasse nr 1. Seal 8eldi, et ei-ei, monitor valetab. L2ksime siis v2ravasse nr 2 ja istusime seal tykk aega, mina j2in juba tukkuma, pardalemineku aeg oli k2es, aga midagi ei toimunud, ainult mingeid indoneesiakeelseid teadaandeid hakati valjuh22ldist laskma. Marek l2ks uurima, mis v2rk on - tuli v2lja, et lend Makassari v2ljub nyyd kohe v2ravast nr 7. Vudisime siis sinna ja t2itsa j6udsime lennule ja puha. Veel lennuki uksel kysis meie ees olev kodanik stjuuardessilt igaks juhuks sihtkoha yle. Asjade sellise korralduse juures ilmselt m6istlik ettevaatusabin6u, kui ei taha kogemata kombel n2iteks Paapuasse sattuda. 

Lennukis lasti tavap2raste pardateadaannete seas ka lindistatud meeldetuletust, et p22stevest ei ole m6eldud lennukist kaasav6miseks ja kui turvateenistus selle pagasi l2biotsimise k2igus avastama peaks, tuleb maksta trahvi. M6istlik! P2rast k6ike seda hakkasin m6tisklema teemal, miks t2pselt k6ik Indoneesia lennufirmad ELi mustas nimekirjas on ja saatsin teele paar tagasihoidlikku palvet elusa ja tervena sihtkohta j6udmisega seoses. Mis nii ka l2ks ja p2rast 10-tunnist bussis6itu j6udsime yleeile 6htul Tana Toraja piirkonda, mis on tuntud lisaks ilusale loodusele ka omap2rase surma- ja matusekultuuri poolest. Eile k2isimegi m2gedes asuvas kylakeses matusetseremoonial ja see oli ypris raju p2ev. J2tan selle kirjeldamise au hr Feldmanile:) 

Sunday, February 28, 2010

L6vide linn

Snorgeldamas on k2idud ja isegi kiirpaadiga m88da mangroovilaguune kihutatud, et leida ninaahve. Snorgeldades ehk toruujudes seekord suuremaid elukaid ei kohanud (OK, Elo n2gi kilpkonni ja mina mitte), aga selle eest olid koralliaiad vist yhed vingemad, mida ma n2inud olen. Ja loomulikult v2ga ilusad saared helesinises vees, palmid peal kiikumas. 

Ninaahvidega l2ks kehvasti, kuna nad kykitasid eemal v6sas ja n2ha oli vaid tagumine osa. Ninaahvi parim osa on aga just see, mis j22b pealpoole v88kohta- suur punnis k6ht ja veidi v2iksem, kuid siiski m2rkimisv22rne nina. Selle eest n2gime aga palju (ma ei julge 8elda, et tuhandeid, aga kindlasti sadu) suuri nahkhiiri, kes t2pselt kell 18.30 oma saare kohal tiire hakkasid tegema ja siis toiduotsinguile siirdusid. Tagasitee yle  t2iskuust valgustatud tumeda laguuni oli maagiline.

Meie aeg Sempornas oli yhele poole saanud. Oma parimate traditsioonide kohaselt j6udsime Tawau lennujaama m6ni minut enne lennule registreerimise l6ppemist, kuid k6ik sujus ja 27. veebruari l6unaks olime juba Singapuris, l6vide linnas. Ilm on endiselt kuum, kuna oleme ekvaatorile veelgi l2hemale tulnud. Linn on aga ilus ja puhas ja kallis. 6lu maksab 10 kohalikku dollarit, mis teeb u 80 krooni! Sellise hinna kysimine sellises kliimas on kuritegelik. Sellest hoolimata naudime tsivilisatsiooni v6lusid (nt hea kohv, millega Borneol oli keeruline, kuna nende jaoks oli kohv kuumas veel lahustuv Nescafe pulber) ja valmistume Sulawesi katsumusteks. Sinna nimelt oleme ostnud oma j2rgmise lennupileti. Katsumuste osas pole ma muidugi p2ris kindel, aga yks on selge: Indoneesia ei ole ei Malaisia ega Singapur. Samas 6lu muutub oluliselt odavamaks:)! Sellise positiivse noodiga l6petan ja l2hen vaatan, kas p2ike on vahepeal s6bralikumaks muutunud.
Marek