lehva-lehva

Viimane p2ev Buenos Aireses oli natuke kiire (tango j2igi 6ppimata:(, aga lennujaama me j6udsime ja nyyd oleme geograafilises m6ttes kah Euroopas. Esialgu siis t2iesti suvesoojas Frankfurdis, kust m6ne tunni p2rast edasi Madriidi lendame. L2heme nyyd vahelduse m6ttes 6lut jooma;)

Marek ja Elo

Naine, n6rkus on su nimi

Jah, ma lubasin kyll vaikida nagu haud. Aga v6ib, ma olen sellise natuke l2rmakama haua moodi? Sest lihtsalt ei saa j2tta veelkord ytlemata, kuidas mulle Argentiina meeldib. Ei oleks ilus kurvastada, et nende majandus 2002. aasta krahhist ja peeso devalveerimisest j6udsasti kosub, kuid lootkem siiski, et inflatsioon hindadele liialt liiga ei tee, kuna siia on tarvis tagasi tulla. Lisaks ilmsetele atraktsioonidele nagu n2iteks vein, ilus loodus ja meeldivad inimesed, on siin veel midagi, mis poeb hinge ja teeb kurvaks, et m6ne p2eva p2rast on juba kojuminek. Lisaks j2i Tulemaa t2iesti n2gemata (aeg sai otsa ja nats liiga kylm ka juba) ning riigi ylemisest otsast 6nnestus vaid Iguazu koskesid vaadata. P2ris syrr oli kylmast sygisesest Patagooniast rohelisse lopsaka loodusega Puerto Iguazusse maanduda. Ja eriline tase oli muidugi see, et vaatasime u 5 tunniga kosed "2ra" (v2ga 2ge, kuigi ma ootasin vist natuke suuremaid;p) ning 6htul istusime juba uuesti bussile, et 18 tunni p2rast Buenos Aireses olla... Ekspressturism, ma ytlen.

Saabudes v6is Buenos Aires Heraldist lugeda, et Tshiili Chaiteni vulkaanipurskest leviv tuhapilv oli j6udnud ka BA kohale (3500 m k6rgusel; silmaga kyll midagi peale tavalise suurlinna sudu n2ha pole) ning kaks Ameerika lennufirmat olid oma lennud peatanud, samuti oli 2ra j2etud mitmed riigisisesed lennud. Tegelikult muudeti t2nu tuhale ka meie siselennu teekonda. Hetkel oleme kergelt p6nevil, et kas me kolmap2evane tagasilend Euroopasse ikka toimub, aga Lufthansa esialgu siiski lendab. Oleme muidu n2inud ka seda "Aircrash Investigationsi" osa, kus lennuk vulkaanituhast l2bi lendas - pardal viibijatele p2ris p6nev vaatem2ng (liivapaberi-efektiga kaasnev virmaliste sarnane n2htus + ajutiselt t88tamast lakkavad mootorid), aga ise j2taks selle sh6u vast vahele...

Praegu siis avastame BA erinevaid linnaosi. K6igepealt boheemlaslik Palermo, eile rikaste linnajagu Recoleta ja t2na antiigiturust kihav San Telmo ning uskumatult v2rviline La Boca. Recoletas 6nnestus n2ha ka mitmeid koerajalutajaid. Rikkad inimesed ei viitsi (v6i pole neil rikastumise k6rvalt mahti) ise oma koeri jalutada ja selleks palgatakse vastav isik, keda v6ib siis n2ha m88da t2navat k6ndimas, 5-10 eri suuruses ja t6ugu penist koosnev pundar rihma otsas. Kusjuures need puntrad patseerisid ringi pealtn2ha t2ielikus s6pruses ja harmoonias. V6ibolla on rikaste inimeste koerad lihtsalt ise2ranis h2stikasvatatud. Recoleta kuulus surnuaed oli oodatust v2iksem, aga meenutas veidi Pariisi Pere Lachaise'i. Ka mitmed kesklinna laiad t2navad meenutavad kohati Pariisi bulvareid (yks kohalik v2itis kyll, et kesklinnas pidavat domineerima Hispaania arhitektuur, aga ma ei ole sellisteks peensusteks v6imeline). L6una-Ameerikaga selle tavat2henduses on siin ikka v2ga v2he pistmist.

Marekil on praegu kyll natuke mustad p2evad. Eile n2iteks sattusin ma vaimustusse Recoleta n2dalavahetuse turust ja pea kaks tundi l2ksid nagu lennates. Ma ei tea inimest (ega isegi meest;), kes poodlemist ja turglemist (v.a toiduturud) sama palju j2lestaks kui tema, arusaamatu...;D Milline n88k siis, et ta just minu otsa on komistanud. Peale selle ei saa ta minuga yldse jagada oma vaimustust k6igi nende grill-liha k2ntsakate yle, mida iga uus p2ev tema teele heidab, sest enamasti ma keeldun neid isegi maitsmast... M6nel mehel ikka yldse ei vea. Muidu aga on k6ik endiselt v2ga tore ja vein voolab j2tkuvalt ojadena.

Elo

Patagooniast 2ra

Ootame Rio Gallegoses lennukit, mis meid l2bi Buenos Airese Iguazu jugade juurde viiks. Kargest sygisest troopikasse. Lend l2heb 2.45;) Vahepeal toimunust:

Mendozast ja Barilochest s6itsime Atlandi 22rde, Puerto Madryni. Selle linna turismimagnet on vaalad. Meie sattusime sinna aga v2ljaspool vaalahooaega ja v6tsime seda kohta kui vahepeatust El Calafatesse minekuks. Hommikus88gilauas aga lugesime, et paar p2eva tagasi olevat juba vaalu n2htud. Rentisime rattad ja v2ntasime randa. Tee oli kruusane ja tolmas hirmsasti. Lisaks puhus Patagooniale igiomane tuul. J6udsime kohale, aga vaalad j2id tulemata. Kykitasime liivatormi eest p66sa taga ja vaatasime niisama suurt ookeani.

J2rgmine peatuskoht oli El Calafate. Selle koha teevad kuulsaks liustikud. Vaatasime isegi yhe yle. Perito Moreno ei ole k6ige suurem sealne liustik, aga tema teeb eriliseks see, et selle kyljest sagedasti suuri j22tykke pudeneb. N2gime ja kuulsime meiegi, kuidas j22kamakad vette plartsatasid. Ma poleks uskunud, et j22l ja lumel nii palju erinevaid v2rve v6ib olla. V2rvilisemaks tegi kogu pildi see, et liustikut ymbritsevatel m2gedel kasvas sygiskirju mets ning liustik ise valgus piimjasse j2rve. Kipun vist end kordama, aga ytlen, et pagana ilus oli.

N2ljas ja janus me ei ole kah vahepeal olnud. Toit on Patagoonias m6nev6rra kallim, aga endiselt hea. S88n hoolega liha ja joon punast veini. Veinita ei ole vist p2evagi m88dunud. Patt oleks j2tta hea ja odav vein ju joomata?

Marek

Tyli6unad

Reisijutu vahele veidi ka ajaloolisi ja/v6i p2evapoliitilisi m6lgutisi. Tahaks nimelt r22kida L6una-Ameerika riikide piiritylidest naabrite ja mitte-nii-naabritega.

Yhes Boliiviast r22kivas postituses sai juba mainitud seda, et Tshiili v6ttis Boliivialt 2ra suure tyki mere22rset maad ning j2ttis Boliivia "maavangi". Loomulikult n2evad Boliivia ja Tshiili 1879-1883.a toimunud konflikti erinevalt. Boliivia n2eb suurt ylekohut ja Thiili 6igluse jaluleseadmist. Naljakas oli see, et meie esimesel bussis6idul Tshiilis ei n2idatud telekast mitte Jackie Chani, vaid dokumentaalfilmi nn "Vaikse ookeani s6jast". Film oli loomulikult Tshiilis tehtud ja esindas Tshiili vaateid. Nimelt olla kogu mere22rne ala olnud ebaselge staatusega, kuna seal elasid tshiillased, kes kaevandasid salpeetrit Briti kompaniidele. Korra majja l88miseks s6lmisid Boliivia ja Tshiili lepingu, kus Tshiili tunnistas Boliivia 6igust nimet alale, kuid Boliivia kohustus 25 aastat seal makse mitte t6stma. Kuna nitraatide hind maailmaturul t6usis, siis tekkis Boliivial kiusatus makse t6sta. M6eldud ja tehtud. Seepeale luges Tshiili lepingu tyhiseks ja viis oma v2ed Antofagasta sadamalinna, mis langes v6itluseta (Pole ime, kuna 80% elanikest olid tshiillased). Sekka l6i ka Peruu, kelle jaoks l6ppes asi sellega, et Tshiili v2ed marssisid varsti Limas ringi ning Thiilile tuli 2ra anda tykike maad. Eks Tshiilist tuleb kah aru saada, kuna nemad pidid Argentiina sekkumise v2ltimiseks neile Andidest itta j22va Patagoonia loovutama. Dokumentaalfilmis kysitleti nii Boliivia kui ka Tshiili 6pilasi ning esimesed ei teadnud lepingust ja selle v2idetavast rikkumisest loomulikult midagi.

Argentiinas ei saa loomulikult m88da Falklandi saarte ... (loomulikult tahtsin 6elda Malviinide;) konfliktist. Kuigi ei ole veel n2inud seintel kirju "Malvinas son Argentinas" (Malviinid kuuluvad Argentiinale), siis ajalehtedes ja telekas antakse rahvusliku ilmateate all edasi saartel toimuvad sajud ja tormid. Vaidlusalune territoorium avastati hollandlase poolt, seda uurisid britid ja sellele tegid esimese koloonia prantslased. Britid kuulutasid saared enda omaks 1833.aastal ning saareelanikud peavad end ise brittideks. Argentiina majandusel l2ks 80-ndatel junta juhtimisel kehvasti ning vaja oli v2ikest v6idukat s6da. 1982.a aprillis viis Argentiina oma kehva ettevalmistuse ja varustusega nekrutid saartele. Kaks ja pool kuud hiljem viisid briti s6jalaevad Argentiina s6javangid tagasi Argentiinasse. Nimelt ei l2inud Raudsel Leedil Inglismaal parajasti kah just k6ige paremini ning ta otsustas saartest v6itluseta mitte loobuda. SAS ja RAF kytsid argentiinlastele korraliku sauna. See on kah peale "Jumala k2e" yks p6hjustest, miks Argentiina ja Inglismaa vahelised vutimatshid sageli nii tulised on.

Selline kuiv jutt sai seekord.

Marek

Sygis Patagoonias

¿Por qué?

M88da t2navat tatsab kahe pika patsiga r66msav2rvilise heinasao taoline indiaanit2di ja poetab maha kommipabereid justkui Hansuke ja Greteke leivapuru. Noor naisterahvas topib s88mise k2igus tekkinud prahi kilekotti ja lennutab koti sundimatult bussiaknast v2lja. Ja ma ei saa aru. Neile on elamiseks antud nii ilusad kohad ja nad lagastavad nagu jaksavad. Kas ilumeel kaasneb syndimise, kasvatuse, hariduse v6i alles mingi elatustasemega? Kui iga p2eva l2bivaks teemaks on eluspysimine, siis ehk t6esti eriti ei huvita, kuidas su ymbruskond v2lja n2eb. Aga sealt edasi? Kui elad onnikeses keset tyhermaad, siis pole suurt muret - loobid prahi yle aia ja kyll tuul selle ajapikku minema kannab. Kui linnat2navaid ei koristataks, kas nad siis upuksid linnades oma prahi sisse lihtsalt 2ra?

R2paseid tee22ri ja prygim2gesid on olnud k6ikjal, aga k6ige hullemad tundusid olevat indiaanlased Boliivias. Kui bussit2is indiaanlasi Uyunis maha ronis, n2gid istmed ja p6rand v2lja, nagu oleks seal suure koguse s88davaga aega veetnud kari eelkooliealiseid lapsi. Tshiili ja Argentiina seej2rel lausa rabasid (lisaks yldisele kultuurishokile, sest nad n2evad v6rreldes varasemate riikidega lihtsalt nii euroopalikud v2lja) ka avalikes kohtades vedeleva prahi oluliselt v2iksema koguse ja yleyldise puhtusega. Kas selleks peab riigi SKP t6esti olema suurem kui X? V6i peab inimene olema teatud arvu aastaid koolis k2inud? Kui n2iteks kalli kodumaa peale m6elda, siis reeglina ei n2e kontoririietes inimest (kes tavaliselt on ysna mitu aastat koolis k2inud) avalikult t2navale sylitamas ega prahti loopimas. V6i l2heb see inimene p2rast t88d koju, v6tab lipsu eest ja l2heb prygikotte metsa alla tyhjendama?

Ja ikkagi, kuidas selle kaasasyndinud ilumeelega j22b? Kui mulle poleks v2iksena 6petatud, et praht visatakse prygikasti, kas mind siis ei h2iriks metsatukas sinilillede k6rval haisev prygihunnik?

Elo

PS Oleme vahepeatusel teel Argentiina j2rvede piirkonnast Patagooniasse. Iga p2ev toob uusi superilusaid (ja enamasti prygivabu;) vaateid. Yhtlasi j2tan ma nyyd blogimise maha. Yks ja teine on meilitsi kyll 8elnud, et loeb meid, aga kuna keegi siin midagi ei kommenteeri, siis on mul tekkinud selline "Muhv, n6udmiseni" tunne. Nii et seda, mida me viimase paari n2dalaga ette v6tame, saab v6ibolla teada Marekilt, mina vaikin kui haud.;)

Joobnud, s88bnud ja 6nnelikud

On alanud me reisi viimane ja m6neti ehk kurnavaim etapp. Maksade ja seedeelundkondade jaoks. Argentiina on p2rast meie vahepealseid vintsutusi ja Tshiili (mille l2bisime parimas ekspressturismi vaimus 6 p2evaga;) ylepaisutatud hindu lihtsalt mmm6nus! Oleme praegu Mendozas, kus on a) imekaunis kuldne sygis ja b) suurtes kogustes ja 22rmiselt m6istlike hindadega veini (70% Argentiina veinitoodangust tuleb siitkandist). Kuldne sygis on ju alati tore, aga seekordse teeb kohe eriti toredaks teadmine, et sellele ei j2rgne 4 kuud pimedat ja kylma aega, vaid hoopis kevad ja suvi. Paremat aastaaegade korraldust ei oskagi tahta. Nojah, vahepeal on kavas ka veel Patagoonias kylmetada.

Veinidega tegime algust juba Tshiilis Concha y Toro keldreid kylastades. Lubav algus oli:). Degustatsiooniklaasid anti meile sealt kaasa ja kuna reisi l6puni oli j22nud ainult kolm n2dalat, siis ei raatsinud neid maha ka j2tta. Nyyd olemegi asjalikud backpackerid - suured seljakotid seljas ja veiniklaasid n2pu otsas. T2na k2isime siin linnas yhel veinimaitsmisel - proovisime yht vahuveini ja kuut erinevat veini, lallalaa:) Homme v6tame rattad ja v2nderdame veel Mendoza piirkonna veinim6isate vahet. Kuidas selliselt algav n2dal kyll l6ppeda v6ib, oijah... Marekil on lisaks missioon syya p2evas v2hemalt yks 400-grammine steik...;) Yhes6naga, j6udu meile!

Elo

Tagasivaade Boliiviale

Nagu paar postitust tagasi mainitud, oleme Tshiilis. Aga tahaks kirjutada veel m6ned read Boliiviast. Kui Elo p6des, k2isin mina Potosí "kaevandusmuuseumis". Jutum2rkides on asi seet6ttu, et kylalisi viiakse kyll k2ikudesse, kuid tegu on siiski t88tavate kaevandustega. Omal ajal oli Potosí maailma rikkaim ja suurim linn. Kogu see j6ukus tuli linna servas asuvast m2est, mille nimeks Rikas M2gi (Cerro Rico). M2e sees oli kohutaval hulgal h6bedat ning selle kaevandamise k2igus arvatakse oma otsa leidnud olevat 8 miljonit kaevurit! M2gi j2tkab oma tapat88d ka t2na. Kuigi suurem osa rikkust on juba v2lja kaevandatud, t88tavad t2nagi kitsastes k2ikudes kaevurid. Teenistus olevat Boliivia kohta hea, paarsada dollarit kuus. T88iga ei ole v2ga pikk, mitte yle paarikymne aasta. Siis murrab mehed silikoos (?) (pidi miski kopsuhaigus olema, mis tekib tolmu sissehingamisest). Roomasin siis minagi k2ikudes ringi, higistasin, hingasin sisse myrgiseid gaase ning m6istsin taas k6rghariduse v22rtust. Potosí kaevandustest on tehtud hea dokumentalfilm, "Minero del Diablo". Kui k2tte satub, vaadake!

K2isime Potosís vaatamas Copa Santander Libertadorese (L6una-Ameerika meistrite liiga) kohtumist Potosí Reali ja Brasiilia (mis linnast?) Cruzeirose vahel. 4000 meetrit tegid oma t88, brassid liikusid nagu siilid udus ning boliivlased peksid neid nagu rannamees rotti. Seis j2i 5:1. Kuna m2ng eriti midagi ei otsustanud (Potosí oli juba v2lja kukkunud ja Cruzeiros esimesena grupist edasi), siis kaasaelamine oli minu jaoks pettumus (N2dalakene hiljem oli lugu teine, Santiago rahvas elas oma Colo Colole kogu hingest kaasa, aga see ei p22stnud neid viigist ja sellega kaasnevast v2ljakukkumisest).

Potosíst s6itsime Uyunisse. See on linn, mis on olemas ainult seet6ttu, et selle l2hedal asub meeletult kauni loodusega k6rgplatoo (soolav2ljad, m2ed, laguunid jne). Linn on nii m6ttetu, et normaalne inimene seal elada ei taha. Seet6ttu saime omale giidiks/autojuhiks yhe M6ttetu Mehe, kes juttu eriti ei r22kinud, infot p2evakava kohta ei jaganud, pani yhel 6htul kuskil kylas tina ning j2rgmisel p2eval tekitas paar liiklusohtlikku olukorda. Aga kogu selle jama kompenseeris suurep2rane loodus.

Hetkel oleme Valparaisos. Homme liigume edasi Argentiinasse.

Marek

V2ike Elo

Elus on oluline tasakaal

V2rvilised asjad

Yks kivist puu

Elus ja Tshiilis

Oleme "v6tnud" j2rjekordse uue riigi, Tshiili. Peale kolmep2evast seiklust Boliivia soolav2ljadel ja k6rgplatoo laguunide vahel saabusime San Pedro de Atacamasse, kust juba j2rgmisel p2eval Santiagosse s6itsime. M6ni teine kord, kui midagi teha pole, kirjutame pikemalt.

Marek

here we go again

Juhhuu, ma olen tagasi sadulas! Nii-8elda. Olin kolm ja pool p2eva siruli millegagi, mis algas nagu toidumyrgitus ja j2tkus enam-v2hem sama ebameeldivalt. Ei suutnud suurt muud kui kurvalt niuksuda ja vaikselt haliseda - eile 6htul, kui tervis ja koos sellega huumorimeel minusse vaikselt tagasi voolasid, Marek demonstreeris, kuidas see umbes k6las. Kui see oli tegelikult pooltki nii naljakas, v6iksin sellega ilmselt elatist teenida. Kuni see k6ik aga veel kestis, tundus mulle kyll v2hemalt kord p2evas, et end nii n6dra ja j6uetuna tundval inimeselapsel vaevalt suurt elulootust on ja... noh, kurb oli. Enda, pere ja s6prade p2rast. Noor inimene ju ikkagi veel;). Et k6ik ei pruugi olla veel p2riselt kadunud, hakkas tunduma niisiis eile 6htul, kui mul tekkis v6itmatu isu t2isteraleivaga v2rske kurgi v6ileiva j2rele. Ela seemneleivaga. Leho-Kerttu, kui te tahate tohutult populaarsust v6ita, siis v6tke lennujaama v6ileiba kaasa!:D Saaremaa v6iga paluks.

T2na aga - oh 6ndsust! Nagu ikka p2rast pikka ja kurnavat haigust;D, tunnen end palju parema inimesena. Kerge (mitte eriti yle 40 kilo ilmselt;) ja helge on olla. Marek transportis mu abitut seisundit 2ra kasutades meid muuseas vahepeal Sucrest Potosisse. Ja k2is t2na kaevanduses - taaskord k6rghariduse ja kontorit88 eelistes veendumas. Nii et edasi las r22gib see, kellel midagi ka 8elda on. Ma pyyan ka tulevikus tema v2sitavate ja faktitihedate postituste sekka natuke kosutavalt tyhja juttu pakkuda:)

Elo

Huvitavaid fakte Boliiviast

Boliivia pindala on u. miljon ruutkilomeetrit. Iseseisvudes oli pindala kaks korda suurem, kuid head naabrid on aidanud seda v2hendada. K6ige valusamalt kraabib boliivlase hinge see, et Tshiili v6ttis neilt 2ra v2ljap22su merele. V2ljap22su taastamine on valimisratsu, mille seljas ratsutab iga presidendiks pyrgija.

Boliivias on u. 9 miljonit elanikku, neist 55% indiaanlased. Umbes 2,6 miljonit ehk 60% Boliivia lastest ja teismelistest elab vaesuses, 22% aga lausa 22rmises vaesuses.

Boliivias on kokataime all 28000-31000 hektarit pinda (Peruus 51000 ha ja Kolumbias, kus see on illegaalne, 78000 ha), kusjuures vaid 10 000 hektari saak l2heb legaalsele turule. Olenevalt kohast v6ib yhelt hektarilt saada 1300 - 2700 kg kokalehti.

K2esoleval aastal on Boliivia narkopolitsei konfiskeerinud 6 tonni kokaiini ning sulgenud 1200 kokaiinivabrikut.

Marek

Evo v6itlused

Peale Hugo on Ladina-Ameerikas veel yks koloriitne kuju: Boliivia president Evo Morales. Boliivial on ligi paarisaja iseseisvusaasta jooksul olnud yle 70 presidendi, endine cocalero (kokakasvataja) Evo on esimene indiaanlane sellel ametikohal. Oma rahuliku olekuga j2tab ta igatahes sympaatsema mulje kui tatti pritsiv Venezuela president. Kerge tal aga ei ole, kuna hetkel tuleb muuhulgas v6idelda Boliivia yhtsuse, koka kasvatamise ja k6rgm2estikus jalgpalli m2ngimise eest.

K6ige olulisem teema on muidugi ... FIFA keeld m2ngida jalgpalli aklimatiseerumata k6rgemal kui 2750 meetrit;) See t2hendaks, et Boliivia pealinnas (La Paz'i k6rgus 3660 m yle merepinna) l6ppeks vutim2ng 2ra. Esialgne keeld oli m6nev6rra madalam ja puudutas ka Kolumbia ja Ekuadori pealinnu, kuid see muudeti 2ra. T6estamaks, et h6redas 6hus saab vutti m2ngida, yhines Boliivia president (vanust 49 aastat) kohaliku tugevuselt teise vutiliiga klubiga, lisaks m2ngiti La Paz'is heategevusm2ng, kus osales ka Fidel Castro suur s6ber ning kokaiinis6ltlane Diego "Jumala K2si" Maradona. Nyyd plaanib Boliivia FIFA otsuse vaidlustada Shveitsis asuvas spordikohtus.

Teiseks probleemiks on see, et m6ned Boliivia provintsid, nende hulgas maagaasivarudest punnis Santa Cruz, tahavad v2lja kuulutada autonoomia. Vastav referendum toimub 4.mail sellel aastal. Olukord on ypris terav, lepituss6nu on 8elnud nii katoliiklik kirik kui Euroopa Liit. Oluliseimaks p6hjuseks autonoomiaks on t6en2oliselt see, et valgete elanikega rikkad provintsid ei taha enam m2gedes elavaid indiaanlaseid toita ja soovivad rohkem maksutulu endale saada.

Loomulikult ei saa m88da minna kokast. Paneme ennast korraks boliivlase/peruulase kingadesse: Kujutage ette, et eestlane on oma maal paartuhat aastat vilja/kartulit (viimast loomulikult v2hem aastaid;) kasvatanud, kui 2kki ytlevad Hiina ja muud idamaad, et see asi tuleb 2ra l6petada, kuna asiaadid joovad end viljast tehtud viinast surnuks. Kas me saaksime kurjaks? Boliivlased igatahes on kurjad, kuna koka ise ei ole veel kokaiin. Koka on nende jaoks pyha taim, mida on kasutatud aastatuhandeid enne kokaiini leiutamist/synteesimist. Kokalehed aitavad leevendada k6rgust6ve symptomeid, samuti leevendavad n2ljatunnet ja v2simust. Arenenud maailma pahede p2rast peab kannatama arengumaailm. Boliivia ja Peruu ei ole sellega n6us ning koka kasvatamine on erinevalt Kolumbiast siin legaalne. Hea ylevaate kokataimest ja sellega seotud probleemidest sai La Paz'i kokamuuseumis. P2rast sai yleval kohvikus limpsida koka6lut ja syya kokakooki.

Boliivia vasakp88ret v6ib tunda ja n2ha pea iga p2ev. Meie oleme seda 6nneks vaid telekast ja lehtedest n2inud. Streike ja teesulge toimub tihemini kui Prantsusmaal v6i Itaalias. Kui v2ikesel grupil boliivlastel on kehva, siis suudavad nad olemise kehvaks teha ka teistel. Lihtsaim moodus selleks on teesulg, millest ymbers6it v6ib t2hendada tervet p2evateekonda. Hetkel takistatakse liiklust La Paz'i, Cochabamba ja Santa Cruz'i vahel seet6ttu, et valitsus on keelanud toidu6li ekspordi (!?).

Homme on plaanis Valge Linn Sucre seljataha j2tta ning v6tta suund maailma yhte k6rgemasse linna Potosi'sse.

Marek

Parem karta ....

Seda ja teist

Nagu vahepealsetest postitustest loodetavasti aru v6ib saada, oleme kolinud yle Boliiviasse. Peruus s88mata j22nud ceviche'id (laimimahlas, sibula ja tshilliga marineeritud kala vm mereelukad) ning joomata pisco sour'd natuke kripeldavad kyll - oleks j6udnud rohkem! -, aga veetsime seal niigi terve kuu.

Piiri yletasime niisiis Titicaca j2rve piirkonnas ja kylastasime j2rvesaari nii siin- kui ka sealpool piiri. Saared tekitasid vastakaid tundeid. Urose k6rkjasaari Marek mainis. Iseenesest oleks olnud v2ga tore seal ringi vetruda ja totorapaadis ennast Thor Heyerdahliks m6elda, aga jah... tegelikkuses oli v2ikse (7 perekonda mahutava) saare keskosa suveniire t2is laotatud ja "compra, señorina!" k6las nagu mantra. Kui saarelt lahkuma asusime (m66duka tasu eest ylalmainitud k6rkjapaadis), esitasid saarlannad meile ketshua- ja aimaraakeelse laulujupikese, l6petuseks aga m6ned read "Vamos a la playat". Vot see oli juba piinlik. Paati ronis ka kaks tatist lapsukest, kes yles6idu ajal omakorda erinevates keeltes laulda jorisesid ja p2rast selle eest raha norisid. Teisalt, mida neile inimestele ikka ette heita - kui turistid nende hoovi voorivad, siis oleks ka veider, kui nad sellest v6imalikult palju kasu ei yritaks l6igata. N6me tunne oli ikkagi.

Boliivia poolel k2isime Isla del Solil, saarel, kus usutakse olevat syndinud nii p2ike, Viracocha kui ka esimene inka ja kes k6ik veel. Saarel matkates avanesid igal sammul ylimalt kaunid vaated (m6ned neist t6esti h2mmastavalt vahemerelised), aga saareelanike n2gudelt peegeldus t6sine tylpimus turistide n2gemisest. Esimene koht me reisil, kus ykski inimene ei tervitanud ega naeratanud, v2he sellest - keegi ei vaadanud kordagi isegi otsa ja 6hkkond oli peaaegu vaenulik. Umbes nagu Eestis yhiss6idukis;) Samas ei olnud nad ilmselt suutnud p6latud turistidelt laekuva raha kasutamises kokkuleppele j6uda ja saare eri osades asusid kontrollpunktid, kust edasimineku eest n6uti piletiraha... Yhes6naga isu 88seks saarele j22da kadus 2ra.

Liikusime edasi La Pazi. Seal oli 6hk p2ris saastatud, t2nu linna kausjale asukohale ja paksu musta tossu v2lja ajavatele s6idukitele. Nina kripeldas pidevalt, tipptunnine Liivalaia t2nav oleks selle k6rval nagu jalutusk2ik m2estiku6hus. V6i r22gib minus nostalgia?;) Aga syya sai seal kuninglikult, nagu juba mainitud. Kui keegi La Pazi minemas on, siis kysige, me soovitame teile restorane. M6lemad asusid sellises nurgataguses, kuhu niisama juhuslikult sisse ei jalutaks. Mareki veisecarpaccio kapparitega t6i igatahes ka minusugusele lihap6lgurile praktiliselt h2rdusepisarad silma. Midagi nii head olen ma saanud kord Boccas, aga Boccas ei maksnud see kyll 35 krooni.

Veel oleksime La Pazis peaaegu sattunud presidendilossi ees toimuva meeleavalduse keskele (saime natuke mingit korralekutsuvat gaasi nuusutada) ja k2isime Tihuanaco varemeid vaatamas. Ysna m6ttetu, sest enamiku sealsetest hoonetest on kylamehed ja muud ehitushuvilised aegade jooksul laiali tassinud. N2ha sai m6nd osaliselt rekonstrueeritud templit ja myyri ning m6nda suurt monoliiti. Parasjagu oli k2sil ka muuseumi ehitamine, kuhu enamik originaalasju ilmselt ymber paigutatakse.

Raske sydamega loobusime 12-16 tunnisest (erinevatel andmetel) bussis6idust ja lendasime t2na hommikul Sucresse, mis on siiski ise de jure Boliivia pealinn. Lend kulges maaliliselt yle m2gede. Ilus valge linn on ja umbes 1000 meetrit madalamal kui La Paz, nii et vahelduseks j2lle p2ris soe. Yhel t2naval seisis k6rvuti viis lauakest, laual kaustik v6i paar ja laua taga inimene. Laua kohal p2evavari kirjaga "Impuestos". Pealiskaudsel vaatlusel kahjuks ei saanud aru, kas oli tegu vaba6hu-maksukogumispunktiga v6i tagastati seal kodanikele hoopis enammakstud tulumaksu. Igatahes tore m6te, kahjuks Eesti kliimasse vist h2sti ei sobiks.

Elo

Kuidas p22seda maamaksust?

Loen kodumaistest lehtedest, et Edgar on oma enda valijaid pitsitama hakanud ja pension2ridel on nyyd maamaksuga peenike pihus. Sarnase olukorra ees olid kord vist ka Titicaca j2rve 22res elavad indiaanlased. Leidlike inimestena saagisid nad madalamast veest lahti k6rkjam2ttad, mis juurte ja 6humullide t6ttu veepeal pysivad. M2ttad seoti kokku, nendele asetati risti-r2sti k6rkjaid ja nii syndiski L6una-Peruu yks suurimaid turismiobjekte, Urose ujuvad saared. Siin on kyllaga m6tlemisainet Tallinna elanikele;) Yks selline saar pidavat vastu 40 aastat, aeg-ajalt tuleb uusi k6rkjaid lihtsalt peale visata.

Saared ise olid loomulikult huvitavad ja ainulaadsed. Sellest on aru saanud ka kohalik turismit88stus ning saareelanikud. K6ik see viis selleni, et saarereisi l6pus oli tsirkuse tunne ning ajas kergelt iiveldama;)

Marek

La Paz

Oleme Boliivia pealinna j6udnud. La Paz peaks olema maailma k6rgeim pealinn (3660 meetrit yle merepinna). Peale selle on La Paz veel linn, kus v6ib n2ha kuidas paarisajapealine meestehulk 42 tollist telekat vaadates pool linna peat2navast kinni paneb ja kuidas politseinik k2sitsi valgusfoori sisse-v2lja lylitab. Lisaks saab linna yhes parimas restoranis 3-k2igulise 6htus66gi klaasi veiniga 300 krooni eest (tip included). Kas ma mainisin, et see on 6htus88k kahele?;).

Muide, t2na sai lugeda uudist, et Nazca joonte kohal ei tahtnud 6hk kanda 5 prantsuse turisti ning nende lennuk kukkus alla. K6ik said surma:(

Marek

Laama (vist)

Veel Machu Picchust ja turismist

J2ime pooleli selle juurde, et kuidas Machu Picchule p22seda. Peale matkamise on veel v6imalus rongiga s6ita. Monopoolses seisundis PeruRail on lahkelt pannud k2ima rongid ning s6ltuvalt reisiklassist maksad kas palju v6i v2ga palju. Turiste kohalike rongi ei lasta. Peruu valitsus v2idab kyll, et peale PeruRaili v6ivad samal teel rongiteenust pakkuda ka teised ettev6tjad, aga miskip2rast soovijaid ei ole. Ju ei tasu siis p2evas paartuhat turisti u 100 USD eest kolme s6idutunni kaugusele vedamine end 2ra;)

Kui rong on sind Aguas Calientesesse viinud, siis on Machu Picchu juba k2ega katsuda. Tuleb ainult veel 20 minutit m88da tasast maad jalutada ja siis 2 kilomeetrit m2kke ronida. See ei tohiks palju yle tunni aega v6tta. Kui aga jalad ei kanna v6i laiskus kimbutab, siis saab m2kke s6ita ka bussiga. Edasi-tagasi pilet maksab 12 USD;) Loodame, et riigihankega on v2lja valitud ikka k6ige odavam teenusepakkuja;)

M2e otsas olles v6ite astuda sisse Machu Picchu v2ravatest. Seda muidugi siis, kui olete eelnevalt ostnud 44 USDi maksnud pileti (v6rdluseks: Angkor Wati pilet maksis 20 USD). Pilet kehtib yhe p2eva. Ei mingit vastutulekut, et saaks sama piletiga vaadata varemeid eelmise p2eva 6htul v6i j2rgmise p2eva hommikul. Pole muud teha kui maksad, sest vaatamata ju Machu Picchut ometi ei j2ta. Siinkohal tervitaks s6ber Andrest, kes m6ni aasta tagasi Cuzcos napsutama kukkus ja Machu Picchu vaatamata j2ttis;)

Lugeja v6ib nyyd kurjaks saada, et miks ta ihnuskoi maailmaime asemel ainult rahast kirjutab. No aga eks ikka seep2rast, et viimasel ajal on tunne, et oled mitte ainult t2navakaupmeestele vaid ka Peruu valitsusele jalgadega rahakott;) Tahad kylastada Cuzco vaatamisv22rsuseid? Palun, siin on yle 20 USD maksev 10 p2eva kehtiv turistipilet paarikymnesse kohta. Ah ei taha k6ikidesse kohtadesse minna? No kahju kyll, yksikpileteid ei myyda. Ok, see oli v2ike liialdus, on ka 1 p2ev kehtiv osaline turismipilet, mis lubas meil 2ra vaadata kahed varemed pyhas orus.

UNESCO on Peruu valitsusele ammu 8elnud, et Machu Picchu jaoks oleks optimaalne 500 turisti p2evas. Selle peale n2itab Peruu valitsus muidugi keskmist n2ppu ning seab r66msalt piiriks 2500. Seni, kuni turismist tuleb rohkem pappi kui UNESCOlt, ei muutu midagi. Kymmekond aastat tagasi lasi nyyd taaskord presidendiks olev mees Ladina Ameerika tippkohtumise tarvis Machu Picchu yhelt v2ljakult maha l6hkuda samba! Eks ikka seep2rast, et muidu ei saanuks helikopterid riigipeadega sinna maanduda. UNESCOl polnud loomulikult muud teha kui kimeda h22lega kiljuda.

T6e huvides tuleb tunnistada, et riik ei v6ta ainult turistidelt raha 2ra, vaid katsub yht-teist vastu kah anda. Turismiinfopunktid on t2itsa tasemel ja korraliku materjalivalikuga. Lisaks t88tab ka midagi tarbijakaitsetaolist.

Ja et oleks yheselt selge: Peruu meile meeldib. Valitsust on lihtsalt igal pool hea kiruda;)

Marek

Kondori lend

Leia pildilt viscacha!

Machu Picchu

Oleme j2lle tagasi Cuzcos ja naudime tsivilisatsiooni r66me (hea toit ja pehme WC-paber) ning piinu (s22skedena tyytyd t2navakauplejad). Vahepeal sai yle vaadatud uueks maailmaimeks h22letatud Machu Picchu linn. Oli hingematvalt ilus kyll, vaatamata sellele, et keskp2eval seal tuhatkond turisti ringi vudis. Selleks ajaks tuli lihtsalt m6ni v2hemk2idav koht leida ning tuurigruppide lahkudes suhtelist rahu ja vaikust edasi nautida. Kuna territoorium oli suur, siis ei tekkinud vaiksemate nurgakeste leidmisega probleeme.

Kuidas Machu Picchule p22seda? Klassikaline viis on matkata kolm p2eva m88da klassikalist inka rada. See on rangelt reguleeritud tegevus ning rajale p22seb p2evas 200 turisti. Loomulikult t2hendab see seda, et koht gruppi tuleb kuid varem kinni panna. Kuna meil polnud aimugi kuna me Cuzcosse j6uame, siis klassikaline m2tk j2i 2ra. Valisime Machu Picchule j6udmiseks nn Inka Jungle Traili. See sisaldas rattas6itu, matkamist ning k8ie kyljes rippuvas kastis j6e yletamist. Oli teine parajalt v2sitav ning elamusi pakkuv. Dzhunglit loomulikult ei olnud, see oli v2ike liialdus. Amazonase vihmametsades end s22skedel hammustada lasknud inimene ei kutsu ju iga banaaniv6sa enam dzhungliks;)?

Tundub, et meid visatakse nyyd netipunktist v2lja. Kirjutan m6nel teisel p2eval edasi.

Marek

K6rged kohad

Nii. Arequipas k2idud ja nyyd oleme juba Cuzcos. Arequipa mulle meeldis, seal sai v2ga h2sti syya:) Alpakat (laama sugulane) proovisime ka - kui poleks olnud seda liha maitset (mis lihal kahjuks ikka kipub olema), siis oleks olnud p2ris hea. Arequipa on muidu ka kena linn, paljud majad on tehtud valgest vulkaanilise p2ritoluga kivist, mis peaks p2ikese k2es s2tendama, aga tegelikult eriti ei s2tenda, sest 6husaastus on oma t88 teinud. Plaza de Armas oli ilus ja selle 22res ka hiigelsuur katedraal. Tahtsime muuseumis vaadata "j22printsess Juanitat", u 500 a vanust inka tydruku h2stis2ilinud muumiat, mille (v6i kelle?) m2gironijad 1995. aastal leidsid, aga ta oli iga-aastases korralises hoolduses. Tema asemel sai vaadata teist, veidi v2hem h2sti s2ilinud muumia-neiut. Aga muuseum oli huvitav, giidist tytarlaps r22kis siinses m6istes ylihead inglise keelt ja ei vuristanudki oma teksti peast maha. Saan muidu hispaaniakeelsete giididega juba ka enam-v2hem hakkama, aga umbes pool teksti l2heb siis ikkagi kaduma, Marek peab p2rast t2iendama;p Ega midagi, nyyd, kui reisi l6puni on j22nud vaid umbes 7 n2dalat, kraamisin kotist v2lja ka hispaania keele 6piku kindla kavatsusega sinna seekord isegi sisse vaadata. Loodetavasti...

Arequipast k2isime kahep2evasel ekskursioonil Colca kanjonisse, mis on sygavuselt teine maailmas (u 3000 meetrit, st Suurest Kanjonist kaks korda sygavam). T6usime p2ris k6rgele m2gedesse, k6rgeimas punktis j2i 5000 meetrist vaid veidi puudu. M2estikuhaiguse profylaktika m6ttes j6ime kokalehtedest teed (arvan, et saunaviha leotis maitseks sarnaselt, aga mulle meeldis) ja n2risime kindluse m6ttes kokalehti veel niisama ka. Emmele - ei, see ei ole narkootikum;) Lehed keeratakse ymber katalysaatorina toimiva lubjakivi tykikese ja neid n2rides saavad hambad uskumatult puhtaks. Igatahes mingeid m2estikuvaevusi meil ei tekkinud, aga olime niisamagi h2dised - Marek kylmetunud ja mina magamatuse ning travel-sicknessi koosm6jus pool-zombie. 6htuks v6tsime siiski jalad alla ja k2isime m2gede vahel kuumaveeallikates ligunemas ning j2rgmisel hommikul varavalges kondoreid imetlemas. Kanjon oli imeilus. Tagasi Arequipas, v6tsime ette j2rjekordse 9-tunnise bussireisi, et Cuzcosse saada (k6ik kuni 5-tunnised s6idud liigituvad mul juba lyhikesteks). Ei olnud v2ga mugav 88buss, kuigi iste k2is suht alla - meie taga istuvad indiaanimutid saalisid iga natukese aja tagant vetsu v6i pagan teab kuhu ja paugutasid uksega ning magada eriti ei 6nnestunud. Cuzcosse j6udsime t2na hommikul seega ysna kapsastena. Kohe oli ka tunda, et tegu on selle reisi ilmselt suurima turistil6ksuga - kell kolmveerand 6 hommikul yritati meile bussijaamas juba igasuguseid turismiteenuseid p2he m22rida. Leidsime 6nneks meeldiva hotelli v6luvas San Blasi linnaosas ning tudusime algatuseks veidi. Koloniaalhoone, aatriumis kamin ja minu k6ige lemmikumat sorti punane kass. Jube lahe kass on, ma ei tea, kas ma yldse raatsin sealt hotellist 2ra minna! Selline noor ja 2rgas ja uudishimulik. Ja eesk2tt t2pselt 6iget sorti punane. Tahaaan oma kassi!!!

Homme vaatame Cuzcos ringi ja toibutame Mareki tervist, siis tahaks matkama minna ja Machu Picchule j6uda (kuidas muidu;p). Cuzco tundub v2ga ilus ja kui keegi parajasti ei yrita sulle oma restorani, massaazhi v6i manikyyri p2he m22rida ega n6ua, et v6iks su matkasaapad 2ra viksida (no t6epoolest!), on siin jalutamine t6eline r66m. Nendel hetkedel, kui yritab, on kyll tunne, et arenenud turism on saatanast. N2is, kaua me jaksame viisakalt "No, gracias" 8elda. Eriliste tyytuste puhul aitab muide v2ga h2sti see, kui nendega eesti keeles vastu r22kida:)

Elo

Ica ja Nazca

Kui Limast alla l6una poole s6ita, siis umbes viie tunni p2rast j22b ette linn nimega Ica. Uudistes6brad v6ivad seda nime teada seet6ttu, et eelmise aasta augustis raputas seda kanti 8-palline maav2rin, napsus6brad aga seep2rast, et seal asub Peruu veini- ja piscot88stus. Kuna juua meile meeldib, siis l2ksime meiegi sinna oma nokka kastma. Soodsaim variant veinit88stuste kylastamiseks oli yhineda kohaliku tuuriga, mis muude vaatamisv22rsuste k6rval ka napsuvabrikusse viib. Nalja sai 50 krooni eest k6vasti. Esimene peatus oli n6idade kyla ja park, kus n2idati maapinnal vonklevat erilist palmi ning seniilset vanameest, kes pidi olema n6ia poeg ning oskama k2tt lugeda. Kohalikud ostsid amulette. Edasi viis s6it oaasi. See oli iseenesest kena, aga Semana Santa t6ttu koledalt yle rahvastatud. 2kki on see muul ajal t6esti sobiv koht chillimiseks, nagu LP teab r22kida? Kirsiks tordil olid "veinim6isad". Ytled veinim6is ja m6tled kaunist maakivist majakest viinam2gede vahel.... Sin see igatahes ei kehti;) Kuna t88stuslikult veine valmistavad kolm bodegat olid maav2rinas kannatada saanud, siis viidi meid nn bodega artesanale vaaama. Eesti keeles on selle asja nimi, mida meile pakuti, halb koduvein;) OK, pisco oli t2itsa joodav, aga sooja shoti asemel oleks ma eelistanud seda kylma kokteilina. Kaks sellist kohta k2isime l2bi ja maitsesime hulgaliselt magusaid ja v2ga magusaid "veine". Prrrrr.... T6e huvides tuleb aga m2rkida, et kuskil Peruus tehakse ka t2itsa head veini. Maitsesime seda samal 6htul Nazcas.

J2rgmisel p2eval ehk t2na lendasime yle kuulsate Nazca geoglyyfide. Ajas seest keerama kyll;) Mitte maapinnale sajandeid tagasi veetud jooned, vaid ikka lendamine. Lendur lahke mehena n2itas ju all k6rbes vedelevaid kujusid nii vasakust kui ka paremast aknast. Jooned olid lahedad, aga ma miskip2rast ootasin midagi suuremat. K6rbemaastikul oli muidugi asju raske perspektiivi panna.

Nyyd ootame bussi, et Arequipasse s6ita. Ainult viis tundi ongi veel oodata j22nud;)

Marek

Merest p6ske

Kaunitar kalaletil

Lima meile meeldis

Pealkirjas on k6ik 8eldud, aga peaks vist veidikene p6hjendama kah. Kindlasti aitas asjale kaasa see, et eelh22lestus oli negatiivne ning ootused ei olnud v2ga k6rged. Hommikusse vanalinna saabudes hakkasid aga kohe silma majad, mis v6inuks vabalt olla m6nes Euroopa suurlinnas. Esimene hotell, kuhu sisse vaatasime, oli peldik, mille eest taheti u 130 krooni. Teine oli ligi poole kallim, aga otse Plaza San Martínil, r6du kah veel kyljes. Igati kena koht vaatega kenale v2ljakule.

Higistasime ja vaatasime presidendipalee vahtkonnavahetust Lima peav2jakul. Nii v2ljak kui ka vahtkonnavahetus olid suurejoonelised, viimane veel lisaks ka naljakas. Kujutage ise ette punastes kuubedes ja sinistes pykstes t2iskasvanud mehi "Kondori lennu" saatel jalgu taevasse loopimas. Piilusime sisse ka kirikutesse ja kloostrisse. Viimases ei tohtinud kahjuks filmida ega pildistada, aga v6in 8elda, et viletsalt frantsiskaanlased ei elanud. Raamatukogu oli muljetavaldav.

Vanalinnast eemal mere kaldal ja kalju otsas asus uus ja uhke Miraflorese linnaosa. Arhitektuur jalust ei rabanud, aga mere22rsed pargid olid lahedad. Ei osanud siin midagi sellist oodata.

Peale silmailu pakkus pealinn loomulikult ka k6hur66me: v2rsked mereannid erineval kombel, nii grillitult kui laimimahlas marineeritult, head supid, jahedad piscoga kokteilid jne.

K2isime ka kinos, aga seal j2id head elamused kahjuks saamata. Millal l6petavad ameeriklased heade jaapani 6udusfilmide solkimise? Ma r22gin siin filmist "Yks vastamata k6ne". Ja "10000 a. e.m.a." oli selline saast, et s6nu ei j2tku. K2ige kaugelt m88da sellest filmist!

Eelmise teema j2tkuks - avastasime nyyd ka oma suurep2rase lodge'i kodulehe (http://www.carruseltapira.com/) ja saime veel nalja. Seal on lisaks lubadusele, et kogu laagri alal on moskiitov6rgud, yleval ka ilusad pildid, mida oli eriti tore v6rrelda Adriana kaameraga tehtud piltidega. Meie tegime kahjuks ainult yhe foto oma "vannitoast" .

Igatahes - p2rast m6ningast selgitust88d ja pindak2imist saime yhe p2eva eest raha tagasi ja otsustasime, et pikka viha ei pea. Nojah, kohalikku turismiametisse andsime siiski ka v2ikse vihje.

Asja hea kylg on see, et kuna lennukipiletid Limasse tagasi on meil alles homseks, saime yhe lisap2eva Iquitoses, sealhulgas v6imaluse kylastada Beleni turgu, mille kaubavalikus leidus nii m6ndagi uut ka meie ysna palju erinevaid turge n2inud silmadele. N2iteks alligaatori ja v88lase erinevaid kehaosi ning puhastatud (sisikonnata) ahvikeresid. Mmm...;) Alligaatoriliha maitsesime eile 6htus88giks, oli midagi kana ja kala vahepealset, valge ja 6rn, kuid ilma erilise maitseta. Iquitosesse sattujatele v6ib s88miseks soovitada kohta nimega Yellow Rose of Texas (mida soovitab ka LP), toit on seal hea (eriti banaanilehes valmistatud kala!), 6lu kylm ja teenindus yks paremaid ja s6bralikumaid, mida sel reisil kohanud oleme. Ning s88gi juurde saab kaasa ymiseda, et "mamas, don't let your babies grow up to be cowboys...";)

Homme siis tagasi pealinna!

Elo

S"aased imevad

J2rgnevas postituses prahvatab vimm, mis kogunend salaja, st ma kavatsen kaevelda asjade yle, mis on viimasel ajal soovida j2tnud. Hetkel meenub neid kaks - s22sed ja turismit88tajad.

T2na deserteerusime dzhunglist, p2ev plaanitust varem. Moskiitod - suured nagu varblased;) -tahtsid 2ra tappa, hoolimata kolmest erinevast s22set6rjevahendist, mida me endale meeleheitlikult peale uhasime. Lugesin kord kusagilt ajakirjast yhe naisterahva 6petust, et s22ski ei tule mitte tappa, vaid nendega s6braks saada - siis nad ei hammustavat. Kangesti oleks tahtnud n2ha teda seal moskiitopadrikus nendega s6brustamas, ausalt. Me loomulikult teadsime, et dzhunglis neid leidub; millega me aga arvestada ei osanud, oli asjaolu, et ainuke koht meie metsalaagris, kus neist hetkekski rahu saab, on voodis moskiitov6rgu all. Seda omakorda seet6ttu, et h2rrasmees, kelle k2est me oma 4-p2evase dzhungliseikluse soetasime, ei kirjeldanud sealseid elamistingimusi just ylem22ra t6etruult. Me teadsime fotodelt, et jungle lodge on LIHTNE, kuid viisakas (private bath, lubati lausa). Kahetunnise paadis6idu j2rel selvasse j6udes ootas meid aga laudadest h6redalt kokku klopsitud, sama h6redate ylevalt lahtiste vaheseintega ja 6lgkatusega, r22mas... no ytleme et hoone. Ylevalt avatud ruum v6imaldas jagada k6iki oma toiminguid alates valjemast hingamisest ka k6rvaltubade asukatega, seega ei tekkinud kordagi yksildast tunnet. Pump oli kyll mitmendat p2eva rikkis, aga juba m6ne tunni p2rast eraldati meile l6puks 2mber pruuni j6eveega, millega sooritada erinevaid hygieenitoiminguid. Teises lobudikus asus "ruum s88miseks ja l66gastumiseks", mis oli igast kyljest avatud ja kus seega sai veeta meeleolukaid 6htutunde s22ski tappes, kirudes ja v2rskeid hammustusi kratsides. OK, elame seikluslikult! Aga andke meile siis v2hemasti tore dzhungligiid... oi, kas see ambaal ongi meie giid? Esialgsest ettevaatlikust antipaatiast sai yhe 88p2evaga aktiivne j2lestus. Highlightiks hetk, kui noormees ronis puu otsa laisklooma alla tooma ja pillas ta k2est, nii et vaene loomake k6rgelt puu otsast alla ja myrtsatades meile kanuusse sadas. Napilt m88da Shveitsi tydrukust, kes oli just saabunud ja ehmatas end nutma ning j2ttis j2rgmise kanuus6idu vahele (t6e huvides peab siiski mainima, et ta ehmatas ka k6igi muude fauna ilmingute, sh tulek2rbse, konna, tarantli ja isegi pisikese kala peale, kes kogemata paati hyppas). P2ris huvitav kindlustusjuhtum oleks muidugi olnud - laiskloomaga p2he saamine (hit by a sloth). Laisik 6nneks toibus varsti ja ronis flegmaatiliselt puu otsa tagasi (n2eb v6ibolla ainult aeg-ajalt lendamist unes).

Lisaks eluslooduse kehvale kohtlemisele ilmutas giid suurt kiindumust Mareki (keda ta Marcoseks kutsus) ja m2rgatavat yksk6iksust ylej22nud inimeste (st minu ja shveitslanna) suhtes. Seega suunas ta praktiliselt k6ik oma kyimused ja t2helepanekud Marcosele kui ilmselgele arvamusliidrile ja pater familiasele. Ning muidugi pisiasi, et ta ei r22kinud n2htud loomade ega lindude kohta meile praktiliselt mitte midagi - ilmselt ei mahtunud bioloogiatunnid tema 5-klassilisse haridusteesse.

Myrk enam-v2hem v2lja pritsitud!;) Muide - samas laagris olid m6ni p2ev enne meid viibinud veel kaks naist ja yks mees Eestist. Neile ilmselt meeldis, sest nad olla seal suisa viis p2eva veetnud. Giid jutustas mulle, kui vingelt ta oli yhega Eesti tydrukutest liini ajanud ja valetanud, et on vallaline - naine t88tab tal samas laagris kokana - tema naine ju inglise keelest aru ei saa. Ah jaa, n2ed, giidi viletsa inglise keele kallal bitchimine l2kski mul enne t2itsa meelest;)

Galapagose saartel, kus turism on karmilt reguleeritud, ootasime me muide samuti giidi, kes korralikus inglise keeles loomade-lindude kohta igasugu asju r22giks, aga ega sealgi suurt paremini l2inud. Jorge oli tore mees kyll, aga inglise keeles oskas ta p6hiliselt 8elda, et this is one very special place ja I have a nice surprise for you. Aga v6rreldes Amazonase ahv-mehega oli Jorge lausa turismijumal ise. Kusjuures nii saartel kui ka vihmametsas oli n2ha, et samas kohas t88tas ka palju asjalikumaid giide. Alati ei saagi vedada, aga kas peab siis kaks korda j2rjest nii eba-vedama?

Siinkohal hoiatuseks ka laagri nimi - Carrusel Tapira Lodge. Kui sealseteks oludeks valmis olla, v6ib seal kindlasti kirjeldatust toredam olla. Meile lihtsalt keegi enne t2na hommikut ei maininud, et tegu on "seikluslaagriga" (adventure camp)... Meie giidi kohta leiab internetist muide muudegi v2gitegude kirjelduse, mis on... piisavalt r6ve. Oldagu hoiatatud.

Aga - vihmamets ise oli loomulikult v2ga 2ge (s22sed v2lja arvatud) ja varahommikul pimedas yleujutatud metsas kanuuga ringi s6udmine, tulek2rbsed ymberringi pimeduses s2tendamas, maagiline. Piraajat me ei n2inud ja ainuke kaiman oli vaid k2mblasuurune, aga kihvt oli ikkagi. Ja nii umbes n2dala p2rast, kui k6ik need sajad s22sehammustused enam ei sygele, tundub see k6ik kindlasti veel naljakam kui praegu.

Elo

Kalad laulavad Ucayalis

Sellise Arkadi Fiedleri raamatu lugesin kah uuesti enne L6una-Ameerikasse tulekut l2bi. Poolakast loodusuurija kirjeldab Amazonase elu 30-ndatel. Yks eredaimaid episoode oli dzhunglist v2lja karanud malaariahaige eestlasega. Nyyd oleme ise Ucayali 22res, Iquitose linnas. Malaariahaigeid eestlasi pole veel n2inud ning kalade laulu asemel on esialgu kuulda vaid tsiklite p6rinat: kolmerattaline mootorratas on siin vist peamiseks transpordivahendiks. Homme hommikul aga s6idame neljaks p2evaks vihmametsa, et seal laisalt laiskloomi vahtida, piraajasid pyyda ja kanuudes m88da Amazonast kulgeda.

Ecuadori-Peruu piiriyletus oli 8ine ja enam-v2hem valutu (kui mitte arvestada s22sehammustusi). Peruu esimene linn/kyla oli ehmatav. Arvasin, et Peruu nr. 1 rannakuurort Mancora n2eb natuke parem v2lja kui Ylemiste lennujaama k6rval olev ja aiamajadest koosnev asum. Peale Kariibi mere ja Galápagose randu pani Mancora pikk musta liivaga rand vaid 6lgu kehitama. Ainus hea asi oli yhe v2lismaalase poolt peetav orgaanilise toidu restoran, kus sai musta leiba ning toitu ei paneeritud. V6ite arvata, et Mancoras me kaua ei viibinud.

S6itsime l2bi k6rbe Trujillosse. P2ris tr88stitu mulje j2ttis see teekond, mis v6is muidugi olla tingitud ka kuumast ja pikast bussis6idust. L2bisime kolearhitektuuriga linnu ja silmapiirini ulatuvaid kiviklibuseid/liivaseguseid tyhje v2lju. P2ikeseloojang oli samas vapustav ning Trujillo yllatas meeldivalt. Sai taas h2sti syya, m6nusas koloniaalmajas magada ning ilusas vanalinnas patseerida. K2isime vaatamas Chan Chani varemeid, mis oli Chimú kultuuri pealinn. Tegu olevat olnud maailma suurima adooblinnaga. Saime oma silmaga n2ha mis tagaj2rjed on sellel, kui ehitad kuivatatud savist maja piirkonda, millest El Niño ja El Niña aeg-ajalt yle k2ivad, st. linnast ei olnud eriti palju s2ilinud. Siiski oli huvitav n2ha seda v2hestki.

Yks eestlasest r2ndur on Limat kirjeldanud "Delhi - hais + kuritegevus". Ma ei ole Delhis k2inud, aga esimene mulje Limast oli hea. Eks me sisenesime ka vanalinna piirkonda ning seal on selgelt n2ha, mis linn oli m6ni aeg tagasi L6una-Ameerika pealinn. Majad olid suured, v2ljakud avarad. Kuritegevus eksisteerib. L2bi bussi avatud akna yritati kotti k2tte saada. Linnaliinibussidesse hyppavad reisijaid teesklevad mehed, kes vilaval pilgul ripakil olevaid kotte otsivad ning siis taas maha kargavad. Suurlinna v2rk, 8 miljonit elanikku ei ole naljaasi. Suurlinna on 6nneks tunda ka s88gikohtades;)

Marek

T88v6idud

V2ike ylevaade meie vahepealsetest saavutustest. Veebruari l6pus veetsime paar p2eva Cuenca linnas. Ekuadoris kuuluvad paljud huvitavad muuseumid siinsele keskpangale. Ekuadori Panga Cuenca muuseum sisaldas lisaks erinevate perioodide rahadele ka p2ris p6nevat antropoloogiaosakonda, mille v2ljapanekus leidus muuhulgas mitu kena kuivatatud pead. Endised presidendid?

Edasi liikusime Ekuadori suurimasse citysse Guayaquili. Teekond venis pikale, sest pidime kaks tundi ootama, kuni kopad vihmade tagaj2rjel maanteele lihkunud m2ekylge eest 2ra koristasid. Aga kohale me j6udsime, imetlesime moodsat ja yliturvatud j6e22rset promenaadi Malecon 2000, pidasime maha all-you-can-eat krabis88mingu (9.90 USD, piiramatult 6lut tasuta;) ja hankisime piletid Galapagosele, kus seilasime n2dalakese m88da erinevaid saari.

Praegu olemegi naasnud mandrile, p2ikesest suudeldud, ja meie silmad on nyyd t6esti k6ike n2inud: kilpkonna, meril6vi, delfiini, siniste jalgadega ...lindu (blue-footed boobie, t6lkigu kes soovib), roosat flamingot, Darwini vinte ja igasuguseid muid linde, maa- ja mereiguaani, pisikest pingviini, vasarhaid ja niisama-haid, astlaga ja ilma astlata raid ning vaala selga. Kylluses v2iksemaid kalu muidugi samuti. Kohtasime ka kaasmaalaseid, purjekalt Martha, kes ootasid Santa Cruzil tuult (ja vist ei j6udnudki 2ra oodata).

Nyyd tundub sobiv aeg edasi liikuda. M6ne tunni p2rast l2heme bussile ja hommikuks peaksime olema Peruus. Uutele kuritegudele:)

Elo

Kilpkonnade maal

Oleme asunud aktiivselt raha p6letama - lendasime eile Galápagose saartele ja p2rast esialgseid t6rkeid 6nnestus osta ka n2dalane saarte kruiis. Seega me nyyd m6nda aega netti p22seda ei pruugi. Kruiis ei maksnudki p2ris hingehinda (sellist, mida mandril pakuti), oli vaid lihtviisi ylir88vellikult kallis. Nyyd on vaesus majas;) Ja kuna internetiyhendus maksab siin 2 dollarit tund (yhes kohas maksis k6igest 1 USD, aga seal tuli internet arvutile ise juurde m6elda), siis praegu rohkem ei kirjutagi. Lihtsalt et alles oleme.



Elo

Rahvaspordip2evad

Ega me kogu aeg kah ei ole restoranist restorani ja muuseumist muuseumi k2inud. Peale Quitost lahkumist s6itsime Bañosesse, mis on kohalik kuurortlinn, ja tegelesime seal m66dukalt spordiga. Esimesel p2eval rentisime m2gijalgrattad ja veeresime dzhunglilinna Puyo poole minema. Kuna alustasime m6nusalt hilja, siis Puyosse ei j6udnud, kuid see polnudki eesm2rk. Eesm2rk oli rahulikult s6ita ja Pastaza j6kke kukkuvaid koski vaadata. Yhe juurde tuli natuke matkata kah. Kogu tee siiski allam2ge ei olnud, vahepeal pidi natuke v2ntama kah. Kui isu t2is sai ja p2ike madalale hakkas vajuma, siis peatasime bussi, panime rattad pakiruumi ja vurasime Bañosesse tagasi.

Teisel p2eval tegime raftingut m88da Río Pastazat. Elo jaoks oli see esimene kord, seega v6tsime ette III kategooria k2restikud. Tore oli, m2rjaks sai kah. Ymber seekord ei l2inud ja vette ei kukkunud. J6gi oli vihmade t6ttu natuke pruun, aga kahel pool k6rguvad rohelised kaldad j6tsid v6imsa mulje. 6htul kosutasime raputatud ihusid sooja(kuuma)veebasseinides. Linnakese k6rval ajab tossu v2lja Tungurahua vulkaan, aga laavat ei paista kuskilt. Suitsev vulkaan on muidugi kah tore, aga laavat v2lja ajav oleks veel toredam.

Bañosest seiklesime natuke Quito poole tagasi, Quilotoa laguuni juurde. See on endine vulkaanikraater, mis on nyyd vett t2is. K6rgus oli yle 4000 meetri, mis t2hendas, et oli jahe ja liikumine juba veidi v2sitav. Vaated olid aga v6imsad. Tagasiteel n2itas end korraks ka muidu pilvedesse mattunud Cotopaxi vulkaan.

Nyyd aga Nariz del Diablo rongis6idust: Olen seda kuulsat rongis6itu dokumentaalfilmidest n2inud ja raamatutest lugenud ning kujunenud ettekujutus oli umbes selline, et istun koos indiaanlastega pampude otsas vaguni katusel, imetlen suurep2raseid vaateid ja soendan k2si ymber kuuma canelazotopsi. Tegelikkus oli aga teine. Ja suht kole. Vihm oli tekitanud maalihkeid, mis raudteed vigastanud. Seet6ttu ootas meid hommikul kell 6 Riobamba rongijaamas rongi asemel buss, mis meid 2 tunniga (rongis6it kestnuks 5) Alausisse viis. Rongis6idu huvitavam osa ehk Nariz del Diablo (Saatana nina on vist m2e nimi, mida m88da rong alla ja p2rast taas ylesse ronib) hakkavat sealt ning olevat s6idetav. Alausis ei olnud vana suitsu pahvivat vedurit, vaid buss, millel rongi rattad all. See buss aeti turiste t2is, v6eti 8 dollarit piletiraha ning s6idutati l2bi Nariz del Diablo raudteel6igu. Turistid pildistasid k6ike, mis aknast paistis. V2lklampe s2hvis nagu Oscarite jagamise punasel vaibal. Meie vaatasime suht kohkunud n2gudega ringi, sest akendest avanev vaade ei olnud midagi sellist mida me oma tavalistel bussis6itudel n2inud poleks. Selline vahe on siis unistustel ja tegelikkusel;)

Marek

Kolumbia KKK

Allj2rgnev ei ole Kolumbia Korduma Kippuvad Kysimused, vaid esimesed t2hed s2nadest "kohv" "kokaiin" ja "kodus6da". Need kolm asja tulevad t6en2oliselt inimestele esimestena meelde, kui keegi Kolumbiat mainib, kuid reisija ei pruugi neist yhegagi kokku puutuda.

Kohv - Kolumbia suurimaid legaalseid ekspordiartikleid smaragdide ja l6ikelillede k6rval, kuid kummalisel kombel on Kolumbias hea kohv pigem erand kui reegel. Hiljuti k2ivitasid kohvikasvatajad kampaania, et suurendada hea kohvi tarbimist Kolumbias. T2na tarvitab keskmine kolumbialane (seesama suurte vuntside ja sombreeroga;) 1,8 kilo kohvi aastas. Samas on maailma vastav n2itaja 2,2. Kohvi piimaga soovitakse lisada koolilaste hommikumenyysse (mingid maakonnad on seda juba teinud). Kui kysida oskad, saab halba kohvi isegi Juan Valdezi kohvikust (kohalik kohvikukett). Mina kysisin prooviks just nimelt yhe Kolumbia spetsialiteedi ning sain r6vedalt magusa ja lahja joogi. Muidu serveerib Juan Valdez ja Oma Cafe aga v2ga h2id jooke.

Kokaiin - indiaanlaste paljusid h2id aineid sisaldavast ja m2gedes h2davajalikust kokataimest on tehtud Suur Saatan. Ja selle saatana kodumaa on loomulikult Kolumbia. Kuskil j2i silma statistika, et vaid 5% kogu maailma kokaiini2ri tuludest j22b Kolumbiasse. Selle p6hjal on kyll raske kolumbialasi kokaiini2ris syydistada;) Valge mees peab ikka vist rohkem enda sisse vaatama. Kilo kokaiini valmistamine maksvat paarsada dollarit. Tallinna t2navahinda ei tea, aga Lissabonis pakuti 70 eurot gramm. Kolumbias ei pakutud, ju on t6esti eksportartikkel;) Valitsus on koos ameeriklastega kokataime v2ljajuurimiseks kulutanud palju raha. Plan Colombia on USA abiprogramm, mille rahadega pritsitakse kokataimi, kylameeste k88givilju ja inimeste elupiirkondi. Pidi inimestele t2iesti ohutu myrk olema. Hmm, meenub, et olen sama juttu kuulnud ka Agent Orange´i kohta...

Kodus6da - sai alguse peale teist ilmas6da La Violencia nime all. Umbes kymme aastat madistasid liberaalid ja konservatiivid omavahel ja leppisid siis 2ra. Suure leppimise juurest j2id aga eemale terve hulk teisi liikumisi, kes "l2ksid opositsiooni", mis siin t2hendab relvadega metsa. Erinevaid metsavendade liikumisi oli tublisti pealt kymne. Valitsus v6ttis neid kui terroriste ja p2tte, osa rahvusvahelisi organisatsioone n2eb aga asja tsiviilkonfliktina. "Metsavendade" vastu asusid oma kodusid kaitsma "kaitseliitlased". M6lemad pooled on korda saatnud palju koledusi ja myynud oma tegevuse finantseerimiseks tonnide kaupa valget pulbrit. Paljuski t2nu Uribe pingutustele olevat suurem osa relvastatud liikumisi nyydseks relvad maha pannud. Suurim ja tuntuim organisatsioon, kes v6itlust j2tkab, on FARC. Turiste nad ei puutuvat, kuna otsivad rahvusvahelist tunnustust. Siiski ei soovita nende poolt kontrollitavatel aladel ringi hulkuda.

Selline siis seekordne jutt. L2heme nyyd Oscarite jagamist vaatama;) Avastasime t2na Mitad del Mundo k6rval teise turistil6ksu, Nariz del Diablo rongis6idu. Aga sellest peenest elamusest juba m6nel teisel korral;)

PS Oleme Cuencas, ikka Ecuadoris.

Maailma naba

Esimene n2dal Ecuadoris on olnud... mitmekesine. Mitte kyll ilma poolest, mis on peaaegu eranditult pilves ja tihtilugu ka vihmane (2rge muretsege, hiljuti v2lja kuulutatud erakorraline olukord meid siiski puudutanud ei ole) ning mitte just palav. Eelmisel laup2eval kolasime niisiis Otavalo turul, mis oli p2ris kihvt. Loodetavasti saame m6ne pildi ilusatest indiaani naistest ka hiljem yles, nad n2gid oma traditsioonilistes r6ivastes ypris efektsed v2lja kyll. Erinevalt meestest, kes kombineerisid oma traditsioonilist patsi ja kaabut teksade ja tossudega. K6ik olid aga s6bralikud ja nendega kauplemine igati meeldiv.

Edasi yletasime ekvaatori ja liikusime Quitosse. Vanalinn (j2rjekordne Unesco objekt) oli ilus, ilm aga selline Eesti sygis, 6htuti sooja k6igest 12 kraadi ja hotellituba v2gav2ga kylm. Nojah, eks Quito on omajagu k6rgel ka, u 2800 m. Vihma tuli samuti omajagu. Olude sunnil k2isime siis kaks korda kinos (kas ma s8andan 8elda, et ka "Rambo IV" vaatamas?;D)

Nyyd aga turismihoiatus tulevastele r2nduritele. See kannab nime Mitad del Mundo ehk maailma keskpunkt ja asub Quitost paarikymne kilomeetri kaugusel. Olen pyydnud meenutada, aga veel m6ttetumat turismiobjekti ei ole siiani suutnud oma reisipagasist v2lja kaevata... Muidugi, kui teil on yleliigsed kaks dollarit ja te soovite vaadata selle eest suur sammast, mille kylgedele on m2rgitud ilmakaared, siis laske k2ia. Samba sees on ka mingi muuseum, mille eest tuleb juurde maksta. Lisaks saab hypata (astuda, roomata, veereda vmt) yle niinimetatud ekvaatori (joon maas, mis m66deti ekvaatori asukohaks nii umbes aastal 1875, hilisematel GPSi andmetel asub see mitusada meetrit eemal). Me j6udsime sinna, vaatasime teineteisele kohkunult otsa, tegime ringi ymber samba, k2isime paaris t2iesti m6ttetus "paviljonis" ning et makstud raha eest midagigi saada, kl6psisime "ekvaatoril" paar blaseerunud n2oga turistipilti;) O^nneks otsustasime kylastada ka l2hedalasuvat vaba6humuuseumi, mille eest makstud kolm taala n8 p22stsid p2eva. Seal sai muuhulgas k6ndida kinnisilmi m88da "p2ris ekvaatorit" (seda GPSi oma), tasakaalustada naela otsas muna, vaadata, kuidas voolab vesi kraanist alla ekvaatoril ja p6hja- ning l6unapoolkeral, lisaks imetleda paari algup2rast indiaani elamut ning 150 aasta vanust ehtsat kuivatatud pead. Sweet:) Meiega koos olid giidiga tuuril kaks Iiri vanameest, kes kysisid, kas Eestis r22gitakse saksa keelt.

Viimsel p2eval n2itas Quito meile suurlinna pahemat poolt. Alustuseks yritasid j2rjest kolm taksojuhti meilt s6idu eest vajalikust kaks korda suuremat tasu kasseerida. Seal peavad taksod kasutama taksomeetrit, aga yks juht n2iteks v2itis, et m2kket6usu eest on 2 taala lisatasu (m2gises Quitos, khm). Kui olime k2inud k8israudteega m2e otsas (4100 m k6rgusel) n8 vaadet imetlemas (m2e tipp oli paksus pilves, seega me k6ndisime veidi aega kylma pilve sees ringi ja kobisime alla tagasi) ning istusime enne bussi peale minekut yhte kohvikusse s88ma, pandi pihta mu daybag st v2iksem seljakott. Ei saanudki aru, mitmekesi p2tid tegutsesid, kas kahe, kolme v6i neljakesi. Marek oli kohviku ukse kyljes olevat p2evamenyyd lugemas, kui yks naine juhtis ta t2helepanu mingile m6ttetule plakatile. Samal ajal koputas yks mees mu vasakule 6lale ja osutas Mareki suunas ning sekundi murdosa jooksul oli kott mu parema kyynarnuki k6rvalt kadunud. Tagantj2rgi v6ib ainult m6istatada, kas abivalmis mees, kes mulle n2itas, et "yks tydruk jooksis su kotiga sinnapoole" oli t6esti abivalmis pealtn2gija v6i juhtis ta mind ja turvameest vaid valele teele. Igatahes polnud j2rgijooksmisest enam mingit kasu. Kohalik politsei trykkis vana kooli kirjutusmasinal meile n8 raporti ega teeselnudki, nagu oleks meil lootust neilt enamat abi saada. Nyyd katsetame teenuste vaba liikumist tegelikkuses, st vaatame, kas meie inglise kindlustus meile midagi maksta soovib. O^nneks j2i alles k6ik reisi j2tkamiseks h2davajalik - passid, raha, kaardid ja reisitshekid. Ja ma loodan, et need t6prad m6tlevad hanza.neti PIN-kalkulaatorit n2ppides end ogaraks, et mis peen tehnikavidin see kyll on;P

Et p2evale punkti panna, m2ngis yks tegelane Bañosesse suunduval bussil bussifirma t88tajat ja yritas tungiva abivalmidusega saada Marekilt tema daybagi, et seda pea kohal asuvasse riiulisse paigutada... Oli t6esti viimane aeg Quito seljataha j2tta.

Elo

Hardo?

Kas Tallinna endine linnapea esineb ikka veel aeg-ajalt Hommikutelevisioonis? Meile tundus, et myyb hoopis Bogotás pudukaupu.

Bogotást pikemalt

Jutt j2i pooleli vist Villa de Leyvas, koloniaallinnakeses Bogotá kylje all? S6itsime sealkandis m2giratastega ringi ning kylastasime muuhulgas jaanalinnufarmi ja saurusekivistist. Jaanalinnufarmis ei saanud paraku suuri linde syya, sest restoran oli kinni. Kyll aga kohtusime kamba vene keelt k6nelevate vanainimestega, kes olid v2hem v6i rohkem Kolumbias elanud. Tuletasid hea s6naga Haapsalut meelde;) Ilmataat n2itas astronoomidele keskmist n2ppu ja kattis taeva pea terveks n2dalavahetuseks pilvedega.

Pyhap2eva 6htul j6udsime Bogotásse, mis j2ttis esimesel hetkel p2ris ehmatava mulje. Rahvast oli 6htustel t2navatel v2he, m6istlikke s88gikohti ei hakanud silma ning juurde ujus igasugu murjameid, kes arvasid, et valge inime peaks neile raha andma. Niisama, kuna nad on vaesed. P2evavalguses asi aga paranes. Lasime k8israudteel end Monserratí m2e otsa kiriku juurde vedada. Seal saime aimu Bogotá suurusest.

Vanalinn oli v6rreldes Cartagena vanalinnaga ypris kasimata ja lagunev. Selle p2rast ei tasuks kyll end Bogotásse vedada. Aga m6ned huvitavad muuseumid olid v2hemalt linnas. N2iteks Fernando Botero muuseum, kus lisaks tema pontsakate tegelastega piltidele ja kujudele v6is n2ha ka teiste maailmakuulsate kunstnike pilte. Kuna kunst kuulub rahvale, siis oli muuseum tasuta. Tasuta oli ka keskpanga kullamuuseum. T6si, n2idati vaid v2ikest osa kollektsioonist, kuna muuseumi p6hihoonet restaureeriti. Juba 2004. aastast. Huvitav, et meie 2007.a LP on selle tyhise fakti mainimata j2tnud.

K2isime ka linnaosas, kus elavad ja shoppavad valged inimesed. No tegelikult kah olid seal heledama nahav2rviga tegelased. K6ik v6imsamad kaubam2rgid olid esindatud. N2iteks Harley Davidsoniga v6isid kohe poest minema s6ita ning rataste valik oli suur. Isegi pimedas n2is turvaline ringi liikuda.

Peale v2ikest vahepeatust Popayanis (j2lle yks koloniaallinn;) oleme nyyd Ecuadori j6udnud. Kolumbia peesod on asendunud Ecuadori (no tegelikult ikka USA) dollaritega, 6llepudelid on muutunud pindisteks ning inimesed on endiselt nii v2ikesed, et isegi Elo v6ib suuremal osal hammastega pealaest kinni v6tta. Laup2eval on Otavalos turg, kus indiaanlased tulevad turistidele laamavillast kampsuneid myyma. Kavatseme seda nalja vaatama minna. Pidi L6una-Ameerika suurim turg olema.

Marek

Linnud T6nisted

Iidse Zenú kultuuri kultusobjektid linnud T6nisted (Kolumbia keskpanga Kullamuuseumi kogust)

Bogotás

Oleme juba kolmandat p2eva Bogotás ja ikka veel t2iesti elus. T2na k2isime korraks linnast v2ljas Zipaquira soolakaevanduses olevat soolakatedraali uudistamas, eile lasime k8israudteel end yhe m2e otsa vedada ning k6ndisime niisama vanalinnas. Hetkel ei viitsi rohkem kirjutada, hilja juba. Pikem ylevaade jaanalinnufarmist ja Bogotást tuleb kindlasti kunagi.

Laisk Marek

tehnoabi?

Kui keegi oskab n6u anda, kuidas me saaksime oma postitusi liigendada, siis palun aidaku. Nii, nagu nad meil praegu v2lja n2evad, on ju vilets lugeda, aga see systeem lihtsalt ei taha meile alluda... l6una-ameerika v2rk?

Meenutusi Cartagenast - nii valged olemegi

Lyhidalt toimunust

K6igepealt, kui kedagi huvitab, kuidas me hispaania keelega hakkama saame, siis - tunnistan ausalt - mina eriti ei saagi. St olen suuteline oma elut2htsad jutud (nagu s88gi tellimine jmt) enamv2hem maha pidama, aga ma ei saa aru, mida inimesed ytlevad! Yllatus-yllatus, aga enamik ei r22gi nii selgelt ja artikuleeritult, nagu hisp keele 6ppimise plaadil;p Paljud pudistavad endale nina alla ja enamv2hem k6ik neelavad s6nal6ppe. Ja r22givad kiiresti! Nii et ma olen omandanud harjumuse a) m6istvalt noogutada ja naeratada v6i b) lihtsalt naeratada, ise mitte m6hkugi aru saades. Kui s6navada l2bi on, kysin Marekilt, mida see t2hendas. Alati ei tea tema ka:)

Oleme vahepeal l2binud mitmeid toredaid linnu. Ah jaa, enne sukeldusime Tagangas - midagi v2ga vapustavat ei n2inud, suuri ajukoralle ja v2ikeseid ning keskmiselt suuri kalu peamiselt (trompetkala, barrakuudat, papagoikala jne). Ja yhte v2hki. Taganga l2rm meid rohkem ei veedelnud - seal tympsus igas putkas ja s88gikohas konkureeriv muusika, mis yle vee kenasti meie hotellituppa kandus. Hotell paiknes muidu lahedalt otse rannas ja mul oli hea rahulik, sest Marek vedeles kenasti r6dul v6rkkiiges ja vaatles binoklist kohalikke tshikke ega virisenud yldse. Arutles vaid, et ei tea, kas on kunstrinnad v6i ehtsad.

Tagangast s6itsime Santa Martasse, sealt kohe edasi Bucaramangasse ja veel edasi Gironi. Palju bussis6itu! Aga Giron oli kihvt koloniaallinnake, hoopis teist masti kui Cartagena. Selline... monokroomne. Yles-alla looklevad t2navad ning madalad valged majad pruunide uste ja r6dudega. Uudistasime veidi ja s6itsime edasi San Gili. M6tlesime seal raftingut teha, aga ei teinud ja muus osas oli see suht m6ttetu koht. Ajalukku l2heb eesk2tt linnana, kus me s6ime (peaaegu) 2ra s6iduauto rehvi suuruse pizza.

Ja tegime v2ikese k6rvalep6ike veel yhte pisikesse idyllilisse koloniaallinna nimega Barichara, j2lle hoopis oman2olisesse.

Eilne p2ev heitis meid troopikast kylma k2tte - Tunja linna, mis asub u 2800 m k6rgusel. Veidi raske oli hingata, aga pole midagi, tulebki harjutama hakata. Teel Tunjasse n2idati bussis Kasahstani filmi "Nomaad", vene keeles. 88 magasime kahe paksu vaiba all, 6nneks tuli dushist yle jupi aja ka sooja vett. Ja kuna meile bussis6it kord juba nii kangesti meeldib, tegime seda t2na veel, 6nneks vaid kolmveerand tundi, laskudes veidi madalamale. Oleme praegu j2rjekordses ilusas koloniaallinnakeses, mis kannab Villa de Leyva nime ja on kohalike seas ysna populaarne turismiobjekt. Meie jaoks t2hendab see peamiselt seda, et saab j2lle inimese moodi syya;) Lisaks algas siin just kolmep2evane astronoomide konverents, kuid oh 6nnetust, oma teleskoop peab kaasas olema. Homme teretulnud vaheldusena bussis6itu kavas ei ole. Kui ikka k2tes ja jalgades j6udu on, siis laenutame jalgrattad ja v2ntame ymbruskonnas ringi. Mina tahan n2ha yhte v2ga vana asja - fossiili, mille kohta LP arvab, et see on "m6istlikult h2stis2ilinud" - ja Marek tahab kylastada jaanalinnufarmi ning syya yhe suure linnu.

Elo

Veel natuke Venetsueelast ehk "Patria, corrupcion o muerte!"

Mul j2i eelmises postis ikka paar toredat asja 2ra mainimata. N2iteks see, et sotsialismi viljastavad tingimused on lisaks kontrollpunktide arvule paisutanud ka 6llepudelite mahtu. Viimati sai siin joodud "laste6lut" suurusega 0,222 liitrit. Nyyd v6ib aga juba v6tta "naiste6lle" suurusega 0,3 v6i lausa 0,33 liitrit. 6lu maksis aastal 2003 u. 500-600 bolivari (toonane fikseeritud vahetuskurss oli 1 USD-1600 bolivari), nyyd saab poes 6lle 1300 bolivari v6i 1,3 tugeva bolivari eest (fikseeritud kurss 1USD - 2,15 tugevat bolivari) . Avutage ise v2lja 6lle kallinemine v6i odavnemine.

Sotsialism ja vasakpoolsus on j2tnud m2rgi ka riigi lipule. See on muidu ypris sarnane Kolumbia omaga, aga keskmisel triibul on poolkaares t2hed ning yleval nurgas on midagi vapi moodi. Vapil kappab hobune. Paar aastat tagasi kappas loomake veel yljalt paremale, aga see ei olnud ometi sobilik yhele sotsialistlikule riigile. Nyyd on ratsu "6igeks" keeratud, s.t. kappab vasakule. Vaesed loomad inimeste m2ngudes.

Pealkirjas on korruptsioon seep2rast, et ma ei saa ikka kirumata j2tta meie piiriyletust. Lugesin Eesti uudistest artikleid selle kohta, kuidas USA syydistab Venetsueelat kokaiiniveo mahitamises. Ma yldse ei imesta. Politseile v6i piirivalvele raha andmine oli sama tavaline nagu saia ostmine. Miks peaks samad tyybid, kes v6tavad vastu 100 krooni Kolumbiasse paari mikrolaineahju viivalt kolumbialaselt keelduma 100 000 kroonist riiki tulevalt narko2rikalt. Kummaline oli see, et Venetsueela piirile viiva tee 22res seisid soomukid, kuulilindid rauas. N2is, nagu valmistuks riik s6jaks. Kolumbias me siiani sellist raskerelvastust n2inud ei ole. Aeg ajalt lendas yle Cartagena paar s6jav2ekopterit ja 6htul tulid linnamyyridele seisma automaatidega s6durid. Nii umbes iga 50 meetri j2rel yks.

Me oleme praegu Tagangas, v2ikses kalurikylas u 10 kilomeetri kaugusel Santa Martast. Homme on plaanis sukelduma minna.

Marek

kaunis Cartagena

M6ni s6na veel Cartagenast (pikemalt Cartagena de Indias), sest t2na on meie viimane p2ev siin. Kui viisa saamine ja siia kohale j6udmine oleks lihtsam, siis v6iks seda linna soovitada mesin2dalalistele paaridele. On kyll romantiline ja idylliline koht. St myyriga ymbritsetud vanalinn on - siin on ka hulk muid linnajagusid, mis n2evad v2hemalt eemalt vaadates suht koledad v2lja, n2iteks moodsate k6rghoonete ja suurte hotellidega Bocagrande. Aga vanalinn on yllatavalt suur, paar p2eva v6ib rahulikult ringi uidata, ilma et tydineks. Ja praegu veel r22mas, kuid samuti toredate koloniaalmajadega Getsemani n2ol on sellel ka tublisti laienemisruumi. See on linn inimestele, kellele meeldib rahulikult jalutada ja ilusaid maju vaadata ning aeg-ajalt midagi head syya. Ei, mitte ainult vanainimestele;) Peab tunnistama, et erilist s22stueluviisi see koht ei soodusta, kuna ilusad kohvikud ja restoranid tunduvad sellises ymbruses m2rksa kohasemad kui plasttoolidega urud. Eile m2ngisime madalat profiili hoidvaid j6ukureid ja s6ime laisa l6unas88gi endisesse Santa Clara nunnakloostrisse rajatud Sofiteli hotelli sammask2igus. V2ga peen:) Kusjuures ei olnud nii kallis, nagu k6lab.

Tundub, et linn pole veel turismist liialt rikutud. Enamik turiste paistavad olevat hispaaniakeelsed, heledanahalisi isendeid palju ei liigu (peale m6ne kruiisivanuri ja veel m6ne noorema tegelase). Cohiba sigareid, ehteid, 6lgkaabusid, vett jm pakkudes ringi liikuvad tegelased on osadel t2navatel kyll ysna tugevalt esindatud, ent mitte liiga pealetykkivad, st keeldumise korral rohkem peale ei k2i. Suveniiripoodide myyjad on kyll turistipiinamise 2ra 6ppinud, nagu ka smaragdipoodide sissekutsujad, aga nemad ei anna veel tooni. Aga uusi hotelle ehitatakse v6i renoveeritakse juurde ja v6ib arvata, et m6ne aasta p2rast on pilt juba teine. Seni aga - tulge vaadake ise!

Elo