lehva-lehva

Viimane p2ev Buenos Aireses oli natuke kiire (tango j2igi 6ppimata:(, aga lennujaama me j6udsime ja nyyd oleme geograafilises m6ttes kah Euroopas. Esialgu siis t2iesti suvesoojas Frankfurdis, kust m6ne tunni p2rast edasi Madriidi lendame. L2heme nyyd vahelduse m6ttes 6lut jooma;)

Marek ja Elo

Naine, n6rkus on su nimi

Jah, ma lubasin kyll vaikida nagu haud. Aga v6ib, ma olen sellise natuke l2rmakama haua moodi? Sest lihtsalt ei saa j2tta veelkord ytlemata, kuidas mulle Argentiina meeldib. Ei oleks ilus kurvastada, et nende majandus 2002. aasta krahhist ja peeso devalveerimisest j6udsasti kosub, kuid lootkem siiski, et inflatsioon hindadele liialt liiga ei tee, kuna siia on tarvis tagasi tulla. Lisaks ilmsetele atraktsioonidele nagu n2iteks vein, ilus loodus ja meeldivad inimesed, on siin veel midagi, mis poeb hinge ja teeb kurvaks, et m6ne p2eva p2rast on juba kojuminek. Lisaks j2i Tulemaa t2iesti n2gemata (aeg sai otsa ja nats liiga kylm ka juba) ning riigi ylemisest otsast 6nnestus vaid Iguazu koskesid vaadata. P2ris syrr oli kylmast sygisesest Patagooniast rohelisse lopsaka loodusega Puerto Iguazusse maanduda. Ja eriline tase oli muidugi see, et vaatasime u 5 tunniga kosed "2ra" (v2ga 2ge, kuigi ma ootasin vist natuke suuremaid;p) ning 6htul istusime juba uuesti bussile, et 18 tunni p2rast Buenos Aireses olla... Ekspressturism, ma ytlen.

Saabudes v6is Buenos Aires Heraldist lugeda, et Tshiili Chaiteni vulkaanipurskest leviv tuhapilv oli j6udnud ka BA kohale (3500 m k6rgusel; silmaga kyll midagi peale tavalise suurlinna sudu n2ha pole) ning kaks Ameerika lennufirmat olid oma lennud peatanud, samuti oli 2ra j2etud mitmed riigisisesed lennud. Tegelikult muudeti t2nu tuhale ka meie siselennu teekonda. Hetkel oleme kergelt p6nevil, et kas me kolmap2evane tagasilend Euroopasse ikka toimub, aga Lufthansa esialgu siiski lendab. Oleme muidu n2inud ka seda "Aircrash Investigationsi" osa, kus lennuk vulkaanituhast l2bi lendas - pardal viibijatele p2ris p6nev vaatem2ng (liivapaberi-efektiga kaasnev virmaliste sarnane n2htus + ajutiselt t88tamast lakkavad mootorid), aga ise j2taks selle sh6u vast vahele...

Praegu siis avastame BA erinevaid linnaosi. K6igepealt boheemlaslik Palermo, eile rikaste linnajagu Recoleta ja t2na antiigiturust kihav San Telmo ning uskumatult v2rviline La Boca. Recoletas 6nnestus n2ha ka mitmeid koerajalutajaid. Rikkad inimesed ei viitsi (v6i pole neil rikastumise k6rvalt mahti) ise oma koeri jalutada ja selleks palgatakse vastav isik, keda v6ib siis n2ha m88da t2navat k6ndimas, 5-10 eri suuruses ja t6ugu penist koosnev pundar rihma otsas. Kusjuures need puntrad patseerisid ringi pealtn2ha t2ielikus s6pruses ja harmoonias. V6ibolla on rikaste inimeste koerad lihtsalt ise2ranis h2stikasvatatud. Recoleta kuulus surnuaed oli oodatust v2iksem, aga meenutas veidi Pariisi Pere Lachaise'i. Ka mitmed kesklinna laiad t2navad meenutavad kohati Pariisi bulvareid (yks kohalik v2itis kyll, et kesklinnas pidavat domineerima Hispaania arhitektuur, aga ma ei ole sellisteks peensusteks v6imeline). L6una-Ameerikaga selle tavat2henduses on siin ikka v2ga v2he pistmist.

Marekil on praegu kyll natuke mustad p2evad. Eile n2iteks sattusin ma vaimustusse Recoleta n2dalavahetuse turust ja pea kaks tundi l2ksid nagu lennates. Ma ei tea inimest (ega isegi meest;), kes poodlemist ja turglemist (v.a toiduturud) sama palju j2lestaks kui tema, arusaamatu...;D Milline n88k siis, et ta just minu otsa on komistanud. Peale selle ei saa ta minuga yldse jagada oma vaimustust k6igi nende grill-liha k2ntsakate yle, mida iga uus p2ev tema teele heidab, sest enamasti ma keeldun neid isegi maitsmast... M6nel mehel ikka yldse ei vea. Muidu aga on k6ik endiselt v2ga tore ja vein voolab j2tkuvalt ojadena.

Elo

Patagooniast 2ra

Ootame Rio Gallegoses lennukit, mis meid l2bi Buenos Airese Iguazu jugade juurde viiks. Kargest sygisest troopikasse. Lend l2heb 2.45;) Vahepeal toimunust:

Mendozast ja Barilochest s6itsime Atlandi 22rde, Puerto Madryni. Selle linna turismimagnet on vaalad. Meie sattusime sinna aga v2ljaspool vaalahooaega ja v6tsime seda kohta kui vahepeatust El Calafatesse minekuks. Hommikus88gilauas aga lugesime, et paar p2eva tagasi olevat juba vaalu n2htud. Rentisime rattad ja v2ntasime randa. Tee oli kruusane ja tolmas hirmsasti. Lisaks puhus Patagooniale igiomane tuul. J6udsime kohale, aga vaalad j2id tulemata. Kykitasime liivatormi eest p66sa taga ja vaatasime niisama suurt ookeani.

J2rgmine peatuskoht oli El Calafate. Selle koha teevad kuulsaks liustikud. Vaatasime isegi yhe yle. Perito Moreno ei ole k6ige suurem sealne liustik, aga tema teeb eriliseks see, et selle kyljest sagedasti suuri j22tykke pudeneb. N2gime ja kuulsime meiegi, kuidas j22kamakad vette plartsatasid. Ma poleks uskunud, et j22l ja lumel nii palju erinevaid v2rve v6ib olla. V2rvilisemaks tegi kogu pildi see, et liustikut ymbritsevatel m2gedel kasvas sygiskirju mets ning liustik ise valgus piimjasse j2rve. Kipun vist end kordama, aga ytlen, et pagana ilus oli.

N2ljas ja janus me ei ole kah vahepeal olnud. Toit on Patagoonias m6nev6rra kallim, aga endiselt hea. S88n hoolega liha ja joon punast veini. Veinita ei ole vist p2evagi m88dunud. Patt oleks j2tta hea ja odav vein ju joomata?

Marek

Tyli6unad

Reisijutu vahele veidi ka ajaloolisi ja/v6i p2evapoliitilisi m6lgutisi. Tahaks nimelt r22kida L6una-Ameerika riikide piiritylidest naabrite ja mitte-nii-naabritega.

Yhes Boliiviast r22kivas postituses sai juba mainitud seda, et Tshiili v6ttis Boliivialt 2ra suure tyki mere22rset maad ning j2ttis Boliivia "maavangi". Loomulikult n2evad Boliivia ja Tshiili 1879-1883.a toimunud konflikti erinevalt. Boliivia n2eb suurt ylekohut ja Thiili 6igluse jaluleseadmist. Naljakas oli see, et meie esimesel bussis6idul Tshiilis ei n2idatud telekast mitte Jackie Chani, vaid dokumentaalfilmi nn "Vaikse ookeani s6jast". Film oli loomulikult Tshiilis tehtud ja esindas Tshiili vaateid. Nimelt olla kogu mere22rne ala olnud ebaselge staatusega, kuna seal elasid tshiillased, kes kaevandasid salpeetrit Briti kompaniidele. Korra majja l88miseks s6lmisid Boliivia ja Tshiili lepingu, kus Tshiili tunnistas Boliivia 6igust nimet alale, kuid Boliivia kohustus 25 aastat seal makse mitte t6stma. Kuna nitraatide hind maailmaturul t6usis, siis tekkis Boliivial kiusatus makse t6sta. M6eldud ja tehtud. Seepeale luges Tshiili lepingu tyhiseks ja viis oma v2ed Antofagasta sadamalinna, mis langes v6itluseta (Pole ime, kuna 80% elanikest olid tshiillased). Sekka l6i ka Peruu, kelle jaoks l6ppes asi sellega, et Tshiili v2ed marssisid varsti Limas ringi ning Thiilile tuli 2ra anda tykike maad. Eks Tshiilist tuleb kah aru saada, kuna nemad pidid Argentiina sekkumise v2ltimiseks neile Andidest itta j22va Patagoonia loovutama. Dokumentaalfilmis kysitleti nii Boliivia kui ka Tshiili 6pilasi ning esimesed ei teadnud lepingust ja selle v2idetavast rikkumisest loomulikult midagi.

Argentiinas ei saa loomulikult m88da Falklandi saarte ... (loomulikult tahtsin 6elda Malviinide;) konfliktist. Kuigi ei ole veel n2inud seintel kirju "Malvinas son Argentinas" (Malviinid kuuluvad Argentiinale), siis ajalehtedes ja telekas antakse rahvusliku ilmateate all edasi saartel toimuvad sajud ja tormid. Vaidlusalune territoorium avastati hollandlase poolt, seda uurisid britid ja sellele tegid esimese koloonia prantslased. Britid kuulutasid saared enda omaks 1833.aastal ning saareelanikud peavad end ise brittideks. Argentiina majandusel l2ks 80-ndatel junta juhtimisel kehvasti ning vaja oli v2ikest v6idukat s6da. 1982.a aprillis viis Argentiina oma kehva ettevalmistuse ja varustusega nekrutid saartele. Kaks ja pool kuud hiljem viisid briti s6jalaevad Argentiina s6javangid tagasi Argentiinasse. Nimelt ei l2inud Raudsel Leedil Inglismaal parajasti kah just k6ige paremini ning ta otsustas saartest v6itluseta mitte loobuda. SAS ja RAF kytsid argentiinlastele korraliku sauna. See on kah peale "Jumala k2e" yks p6hjustest, miks Argentiina ja Inglismaa vahelised vutimatshid sageli nii tulised on.

Selline kuiv jutt sai seekord.

Marek

Sygis Patagoonias

¿Por qué?

M88da t2navat tatsab kahe pika patsiga r66msav2rvilise heinasao taoline indiaanit2di ja poetab maha kommipabereid justkui Hansuke ja Greteke leivapuru. Noor naisterahvas topib s88mise k2igus tekkinud prahi kilekotti ja lennutab koti sundimatult bussiaknast v2lja. Ja ma ei saa aru. Neile on elamiseks antud nii ilusad kohad ja nad lagastavad nagu jaksavad. Kas ilumeel kaasneb syndimise, kasvatuse, hariduse v6i alles mingi elatustasemega? Kui iga p2eva l2bivaks teemaks on eluspysimine, siis ehk t6esti eriti ei huvita, kuidas su ymbruskond v2lja n2eb. Aga sealt edasi? Kui elad onnikeses keset tyhermaad, siis pole suurt muret - loobid prahi yle aia ja kyll tuul selle ajapikku minema kannab. Kui linnat2navaid ei koristataks, kas nad siis upuksid linnades oma prahi sisse lihtsalt 2ra?

R2paseid tee22ri ja prygim2gesid on olnud k6ikjal, aga k6ige hullemad tundusid olevat indiaanlased Boliivias. Kui bussit2is indiaanlasi Uyunis maha ronis, n2gid istmed ja p6rand v2lja, nagu oleks seal suure koguse s88davaga aega veetnud kari eelkooliealiseid lapsi. Tshiili ja Argentiina seej2rel lausa rabasid (lisaks yldisele kultuurishokile, sest nad n2evad v6rreldes varasemate riikidega lihtsalt nii euroopalikud v2lja) ka avalikes kohtades vedeleva prahi oluliselt v2iksema koguse ja yleyldise puhtusega. Kas selleks peab riigi SKP t6esti olema suurem kui X? V6i peab inimene olema teatud arvu aastaid koolis k2inud? Kui n2iteks kalli kodumaa peale m6elda, siis reeglina ei n2e kontoririietes inimest (kes tavaliselt on ysna mitu aastat koolis k2inud) avalikult t2navale sylitamas ega prahti loopimas. V6i l2heb see inimene p2rast t88d koju, v6tab lipsu eest ja l2heb prygikotte metsa alla tyhjendama?

Ja ikkagi, kuidas selle kaasasyndinud ilumeelega j22b? Kui mulle poleks v2iksena 6petatud, et praht visatakse prygikasti, kas mind siis ei h2iriks metsatukas sinilillede k6rval haisev prygihunnik?

Elo

PS Oleme vahepeatusel teel Argentiina j2rvede piirkonnast Patagooniasse. Iga p2ev toob uusi superilusaid (ja enamasti prygivabu;) vaateid. Yhtlasi j2tan ma nyyd blogimise maha. Yks ja teine on meilitsi kyll 8elnud, et loeb meid, aga kuna keegi siin midagi ei kommenteeri, siis on mul tekkinud selline "Muhv, n6udmiseni" tunne. Nii et seda, mida me viimase paari n2dalaga ette v6tame, saab v6ibolla teada Marekilt, mina vaikin kui haud.;)