L6vide linn

Snorgeldamas on k2idud ja isegi kiirpaadiga m88da mangroovilaguune kihutatud, et leida ninaahve. Snorgeldades ehk toruujudes seekord suuremaid elukaid ei kohanud (OK, Elo n2gi kilpkonni ja mina mitte), aga selle eest olid koralliaiad vist yhed vingemad, mida ma n2inud olen. Ja loomulikult v2ga ilusad saared helesinises vees, palmid peal kiikumas. 

Ninaahvidega l2ks kehvasti, kuna nad kykitasid eemal v6sas ja n2ha oli vaid tagumine osa. Ninaahvi parim osa on aga just see, mis j22b pealpoole v88kohta- suur punnis k6ht ja veidi v2iksem, kuid siiski m2rkimisv22rne nina. Selle eest n2gime aga palju (ma ei julge 8elda, et tuhandeid, aga kindlasti sadu) suuri nahkhiiri, kes t2pselt kell 18.30 oma saare kohal tiire hakkasid tegema ja siis toiduotsinguile siirdusid. Tagasitee yle  t2iskuust valgustatud tumeda laguuni oli maagiline.

Meie aeg Sempornas oli yhele poole saanud. Oma parimate traditsioonide kohaselt j6udsime Tawau lennujaama m6ni minut enne lennule registreerimise l6ppemist, kuid k6ik sujus ja 27. veebruari l6unaks olime juba Singapuris, l6vide linnas. Ilm on endiselt kuum, kuna oleme ekvaatorile veelgi l2hemale tulnud. Linn on aga ilus ja puhas ja kallis. 6lu maksab 10 kohalikku dollarit, mis teeb u 80 krooni! Sellise hinna kysimine sellises kliimas on kuritegelik. Sellest hoolimata naudime tsivilisatsiooni v6lusid (nt hea kohv, millega Borneol oli keeruline, kuna nende jaoks oli kohv kuumas veel lahustuv Nescafe pulber) ja valmistume Sulawesi katsumusteks. Sinna nimelt oleme ostnud oma j2rgmise lennupileti. Katsumuste osas pole ma muidugi p2ris kindel, aga yks on selge: Indoneesia ei ole ei Malaisia ega Singapur. Samas 6lu muutub oluliselt odavamaks:)! Sellise positiivse noodiga l6petan ja l2hen vaatan, kas p2ike on vahepeal s6bralikumaks muutunud.

Marek

Palmisaar Mantabuan

Kodumajutust sinisel veel?

unes v6i ilmsi?

Head vabariigi aastap2eva! T2histasime seda sukeldumisega, mille k6ige t2psem kirjeldus oleks: vauuuu!!! V6i: oh sa poiss!!!

K6igepealt tuleks mainida, et mu murem6tted olid p6hjendatud. Eilne m2luv2rskendamis-sukeldumine Mabuli saare l2hedal oli ikka 6udne kyll, 6igemini ma ise olin seda. Vee all t2itsa ebaadekvaatne, juhm ja kohmakas. Ootasin kogu aeg, et uusmeremaalasest divemaster Rory tirib mu k6rvupidi pinnale ning k2sib uuesti OWD kursusele minna ja Sipadanist mitte unistadagi. Kahtlemata oleks tulnud temaga n6ustuda. Kolmanda sukeldumise l6puks tundus, et ma ei kujutagi iseendale ja elusloodusele enam suuremat ohtu - kui v2lja arvata see, et kippusin aeg-ajalt ikka veel kontrollimatu korgina pinnale kerkima, oli juba enam-v2hem kindel tunne. Aga teadmine, et Sipadani l2hedal on ysna tugevad hoovused, tegi veidi m6tlikuks ikka.

Kahel sukeldumisel kolmest oli hoovus t6esti tugev, t2nane DM ytles, et lausa ebatavaliselt. Ytleme otse v2lja, et mul tuli vahepeal natist kinni hoida, muidu oleks ma ilmselt iseseisvalt Filipiinide v6i Indoneesia suunas minema purjetanud. Kohati oli tunne nagu vist astronaudil kaaluta olekus. Ilm oli vahepeal pilvine ja meri ka ypris rahutu, pinnale tulles andis lainega v6idelda. Aga yldiselt - kolmekordne vau t6epoolest! Lisaks muule (kuid v2iksemale) heale-paremale n2gime suuri kilpkonnasid, barrakuudaparve, ujusime jackfishi parve keskel (romantiliselt M-ga k2est kinni, et hoovus mind 2ra ei viiks;) ja tublisti erinevaid haisid, ka v2ga l2hedalt (ka whitetip oli suurema esindusega kohal). Ah jaa, k6igepealt Sipadani poole s6ites sattusime delfiinide peale, kes m6nd aega paadiga kaasa ujusid v6i rivisammul 6hku hyppasid:)) Merep6hi ning korallsein olid samuti suurep2rased. Rohkem kui korra k2is peast l2bi m6te, et olen see ikka veel mina v6i hoopis m6ni tegelane Discovery v6i Animal Planeti kanalil v6i on see lihtsalt yks eriti ere Lariami poolt saadetud uni. P2ikesest 6hetav n2gu viitab sellele, et ju see ikka vana hea mina ja t2itsa ilmsi oli. 

Homme l2heme snorkeldama:)

Kalapeast, vihmametsast ja sukeldumisest

Nyyd on siis minu kord kirjutada. Esmalt tuleb 6iendada kalapeaga seotud v6lg. Lugu juhtus nii, et olime saabunud Lahad Datu'sse, seadnud end sisse suure telekaga hotellitoas ning hakkasime otsima s88gikohta. Ilm oli kuum (nagu ikka) ning hing ja ihu ihkasid konditsioneeritud ruumi. Linna ainus jahutatud ruum paistis olevat KFC oma, aga praetud kana j2rele kyll neelud ei k2inud. L6puks j2i silma restoran, mis reklaamis end linna parima s88gikohana. Selle alumisel korrusel see kyll silma ei paistnud. Kui n6utud turistid valmistoidu leti 22res seisid ja m6istatasid, et milline toit v6iks olla k6ige hiljem valmistatud ja p6hjustaks v6imalikult v2he k6huvaevusi, astus meie juurde teenindaja ja teatas, et restoranil on teine ja jahutatud korrus kah. Ronisime sinna. See oli suur puhas ruum, kus istus vaid yks laudkond. Meie juurde tormas hindust peremees ning laskmata meil pikemalt menyyga tutvuda soovitas v6tta "fish'n'curry". V2hemalt nii me seda kuulsime ja t6lgendasime kui kalakarrit. Selle juurde tellisime veel riisi, juurvilju ja praetud kala. Esmalt tulid riis ja juurviljad, siis neli kalasteiki, mis v6isid olla p2rit barracuda (haugi sugulane) kyljest. Alustasime. Kala oli maitsev. Ja siis lykati k88giuksest v2lja kandik, mille peal paistis olevat suur kuhi kalatykke karris. Ehmusime, sest praetud kala oli juba piisavalt toitev. Kui kandik l2hemale j6udis, siis n2gime, et see kuhi oli hoopis suur kalapea, karrikaste ymber. Meile pakuti seega hoopis "fish head curry't"! Peremees lehvitas meie ees oma (kurkumist?) kollaseid k2si (oli just ise meile roa valmistanud) ning n2itas, millised osad on s88davad. L6ime kahvlid sisse ja tuleb tunnistada, et pagana maitsev oli. M6nikord tuleb kasuks, kui p2ris k6igest aru ei saa, mida pakutakse:)

Parim osa kalapeast olevat silm. Proovisin. Oli t6esti hea, huvitava tekstuuriga. Elo keeldus silmast.

Vihmametsast kirjutab Elo vist pikemalt, kuna tema oli sellest kohast eriti paksus vaimustuses. Nimelt oli meie reserveeritud majutus dzhunglis m6nev6rra luksuslikum kui me arvasime: alates matkalt tulles pakutavatest jahedatest r2tikutest ja l6petades valge linaga laua taga s88dud toitudega. Yllatuslikult sai ka p2ris palju loomi n2htud, kuigi peamine vaatamisv22rsus ehk orang utan j2i meile n2htamatuks. Muid ahve oli kolme liiki, lisaks lendoravad, hirved, sarvlinnud jne. K6ige rohkem r66mustas meid yhe looma, s22se, puudumine. Vihmamets, kus ei peagi end pidevalt peksma ja kratsima!!!( vaadake Iquitose postitusi:).

Nyyd oleme Sempornas ja esimene p2ev sukeldumist on selja taga... Ma ei tea, kuidas ma tulevikus suudan leppida sukeldumistega, kus ma v2hemalt kolme kilpkonna ei n2e m88da ujumas?!;) Ja parem on loodetavasti alles tulemas, sest homme l2heme Sipadani saare juurde mulistama. Mittesukeldujatele - Sipadan pidavat olema maailma yks vingemaid sukeldumiskohti. P2evas p22seb saare ymber sukelduma 120 inimest ja broneerida tuleb kuid ette. Loodan, et saar on piisavalt suur ja kalade asemel teisi sukeldujaid ei pea vahtima.

Kui Elo avaldas eelmises postituses kahtlust, kas ta ikka m2letab, kuidas sukelduda, siis t2na tuli see tal l6puks t2itsa korralikult v2lja. Homme seega Sipadan ja loodetavasti palju uut, suurt ja huvitavat.
Marek

metsast merre

T2na tulime raginal v2lja vihmametsast, kus laup2evast saadik ringi mydistasime. Jube 2ge oli, varsti sellest pikemalt. S6itsime Sempornasse ja hommikul l2heme sukelduma. Tunnen ebakindlust, kuna viimasest korrast on kaks aastat m88das, ei oska vist enam varustustki korralikult selga panna. Loodame, et k6ik tuleb meelde nagu jalgrattas6it.

V2ike teaser kalapeast:)

kilbiga ja kilbil

Reisimise juures on lisaks paljule muule tore see, et sellega v6idab elu juurde. N2dal reisil ja n2dal kodus on t2iesti erineva m66tmega ajayhikud. Kuu aega ringi seigeldes on aasta pigem 13-14 kui 12 kuu pikkune. "Ara kaob ajataju, mis on sageli kella vaatama harjunud inimese jaoks samuti meeldiv. Aeg voolab omasoodu ja mahutab endasse just niipalju kui parasjagu tarvis. Viimastesse p2evadesse on mahtunud nii linnu kui ka loodust, nii merd kui ka dzhunglit. Isegi yks massaazh juba. Kota Kinabalus olid mere 22res yhe v2libaari ees yles seatud laiad, kaht inimest mahutavad massaazhilavatsid. Tegin Marekile selgeks, et h2dasti on tarvis jalamassaazhi. Tema arvas, et pool tundi v6iks ju v6tta; minu meelest v2hem kui tund aega massaazhina 6ieti arvesse ei l2he. Kompromissina leppisime kokku kolmveerand tundi ja esitasime oma soovi. Filipiinlasest poiss pakkus, et v6tku ma pakett - pool tundi jala- ja tund aega 6lamassaazhi, siis saab peamassaazhi tasuta. Arvasin, et kell palju ja j22b hilja peale ning pakkusin omakorda kompromissina, et teeme pool tundi ja pool tundi. Mina ei tea, kas saime me teineteisest valesti aru v6i tal "programm ei v6imaldanud", aga l6puks kujunes see yritus ikkagi pooleteisetunniseks, kusjuures 6lamassaazh t2hendas, et ta elas mul kogu kehaga seljas ja t88tles kogu selja on pisikeste tugevate rusikate ja kyynarnukkidega l2bi. Natuke oli valus, aga p2rast oli tunne nagu oleks kaks tundi joogat teinud ega oleks eluski seljavalu tundnud. M6nus! Raha v6ttis ta selle eest 50 ringgitit (1 MR = u 3,3 krooni). Mareki jalamassaazh olla olnud n6me ja ta ei olnud eriti 6nnelik, et pidi seal p2rast nii kaua vedelema. Onneks sai ta 6lut juua ja pea kohal olevalt suurelt ekraanilt suurep2raseid telesarju vaadata;D. "Minu poiss" kysis jalamassaazhi ajal "Are you half chinese, madam?". Ma pidavat hiinlase n2gu olema, palun v2ga:p. Eelmisel aastal Tais tahtis hotelli vastuv6tu tydruk ka teada, et kas olen half asian... 

J2rgmisel p2eval kukkusime siis uuesti lendama. Tore oli see, et siselennul ei huvitanud kedagi, palju ja mis suuruses vedelikke sul t2pselt kotis on, kuid see-eest tuli kott ja omaenda v22rtuslik isik kahel korral r8ntgenist l2bi lasta. Lennujaama poes n2gin suitsupakke (6igemini plokke). Tagasihoidliku meeledetuletuse asemel, et suitsetamine tapab, olid seal 66vastavad pildid enneaegu syndinud lastest ja suitsetaja kopsust. Iik!

Otse Sandakani lennujaamast p6rutasime taksoga Sepiloki orangutanide rehabilitatsioonikeskusesse, et kella 15ks s88tmiseks kohale j6uda. Tegu on programmiga, kus n8 h2ttasattunud orangutanid ellu st dzhunglisse tagasi aidatakse. Lisaks toidule, mida nad endale ise metsast hangivad, pakutakse neile kaks korda p2evas syya metsas asuval platvormil, aga kunagi ei v6i teada, palju neist arvab heaks sinna kohale ilmuda. Meie n2gime 5 isendit, yks neist pontsakas ahvilaps, kes viitsis k6ige kauem ringi v6imelda ja ennast uudistada lasta. Inimesi oli tunduvalt rohkem, kuid otseselt loomaaia tunnet siiski ei tekkinud. V6imsaks kogemuseks metsiku loodusega seda aga ka p2riselt nimetada ei saa.

Sandakani linn, kuhu 88bima l2ksime, oli - kogu lugupidamise juures - ysna m6ttetu koht. L2bihigisena ja v2sinuna ei viitsinud seljakotti rohkem ringi vinnata kui h2dap2rast tarvis ja olin n6us esimesesse odavasse 88majja j22ma. P2rast tunnistas Marek, et oli sellest konkreetsest kohast veidi ehutatud ja oleks pigem veel ringi vaadanud. Naljakas, tavaliselt olen mina 88majade suhtes meist kahest pirtsakam. Tuba kyll haises natuke kopituse ja rekkameeste j2rele, aga koduloomi ei paistnud ja voodis keegi ei hammustanud;). Uni l2ks 88sel kell 4 2ra ja m6tlesime telekast olympiat vaadata, aga n2idati hoopis jalgpalli (Arsenal vs Porto). Raskel ajal abiks seegi!

Hommikul kobisime sadamasse, kust paat meid yle vee Pulau Selinganile (yhele nn kilpkonnasaartest) viis. Oli kyll bumpy ride, nagu LP lubas, paat hyppas lainetel nagu ritsikas. Meiega samas paadis oli prantsuse perekond kuue (!!) lapsega (p2rast selgus siiski, et elavad Hiinas, mitte ei olnud kogu vahmiiliga Prantsusmaalt kohale kolistanud) ja vanem inglastest paar t2iskasvanud tytrega. K6ige pisem laps oksendas kilekotti ja inglise proua oli sellise n2oga, et tytar kraamis ka tema jaoks igaks juhuks koti v2lja. Veidi rahutuks tegi, kuna istusime kahekesi paadi tagaosas ja ma ei tahtnud teada, mis juhtub, kui peaks laiaulatuslikumaks 88kimiseks minema. Onneks randusime k6igest veepritsemetega kaetuna.

P2ev oli m6nus vedelemise p2ev, midagi sellist nagu s6na "puhkus" all yldjuhul m6eldakse. Ujusime (laine oli ypris suur ja papagoikala ryndas Marekit teadmata p6hjusel visalt), jalutasime rannas, lugesime, s6ime ja pidasime pika siesta. Kilpkonnade kohta 8eldi, et eile olid nad alles kell 2 hommikul v2lja ilmunud. Kell seitse 6htul n2idati kilpkonnade p22stimise programmi kohta filmi ja seej2rel oli 6htus88k, p2rast mida ei lubatud enam ringi kolada, vaid pidime olema keskses majas v6i selle ymber. Ja ootama. Ootasime kaua. J6udsin raamatugi l2bi lugeda. - K6rvalep6ige: p2rast kuid v2ldanud otsinguid leidsin l6puks Guernsey Potato Peel Pie and Literary Society - Kota Kinabalu raamatupoest:)) Yle m6istuse armas ja sydamlik raamat, soovitan v2ga soojalt. Saksa okupatsiooni puudutavates kohtades tahtis pisarapoiss v6imust v6tta, seega avalikus kohas lugemiseks v6ib ka mitte sobida. - Veerand tundi puudus syda88st, kui tuli signaal, et nyyd on minek. Meid viidi pimedas rannas "pesal" kykitava suurema pesukausi suuruse rohekilpkonna juurde, kes oli seal v2idetavalt kella kymnest saadik auku kaevanud ja end nyyd munele asutanud. Kilpa tagaots oli taskulambiga valgustatud ja see v6imaldas protsessist hea ylevaate saada. Valgeid nahkjaid mune muudkui potsas auku. Loom paistis munedes justkui transis olevat, aga mul tekkis kyll kahtlus, kas 45 silmapaari ymberringi p6rnitsemas teda t6esti sugugi ei h2iri (6nneks k2itusid k6ik viisakalt). Mune tuli kokku 72, selline keskmine tulemus. Et mune igasugu ohu eest kaitsta, korjati need jooksvalt august v2lja ja p2rast kaevati nn inkubaatori territooriumil maasse ja pandi alale v2ike v6rk ymber. Paarikraadine temperatuuri erinevus m22rab selle, kas munast koorub poiss v6i tydruk, seep2rast oli osa kunstpesi katuse all.

L6petuseks toimus v2rskelt koorunud kilpkonnabeebide merrelaskmine. Pisikesed nagu tutiga t2id, sibasid nad veepiiri l2hedale t6stetud ostukorvis ja aktiivsemad pyydsid teisi pukina kasutades vabadusse trygida. Kui siis korv l6puks ymber keerati, algas suuremat sorti tunglemine mere suunas, kus esimene laine m6ne esimese hooga kaldale tagasi lykkas. Yks tegelane, vist taskulampide valgusest segadusse aetud, keeras veepiirile j6udes otsa ringi ja asus otsustavalt sisemaa suunas loiblema. Valgus k2sti kustutada ja loodetavasti sai ta oma meeltesegadusest yle. Jube armsad tegelased olid, tahaks teada, kui kaugele nad oma elu esimese ujumisega j6udsid. Aga merikilpkonnade esimeste eluaastate kohta ei pidavat suurt midagi teada olema (nii pisikestele ei saa ilmselt raadiosaatjat kylge panna). Teada on aga see, et sugukypseks saades ujuvad nad Maa magnetv2lja j2rgi orienteerudes ka tuhandeid kilomeetreid maha, et paarituda ja muneda samas paigas, kus ise koorusid, v6i v2hemalt selle l2hedal.

Nii. Te m6tlete, et miks see hull grafomaan ometi 6ues p2ikest ja 6hku ei naudi, jah? Ma vastan: v2ljas on r2medalt palav, internetis seevastu meeldivalt jahe. Aga nyyd side l6pp ja j2rgmine kord r22gime sellest, kuidas t2na kalapead s88ma sattusime. Ah jaa, 88majal oleme Hiina onu hotellis, kes teab Eestit kyll, nimelt jalgapallimaana;D. Mitte kyll meie saavutuste, vaid alagrupikaaslaste p6hjal.

taaselustamine

Blogi on pea kaks aastat puhkerezhiimil olnud, 2ratame ta nyyd vahelduseks ellu, seekord uudistega Malaisia-Indoneesia otsalt, mida 2sja alustasime. Tallinnast Frankfurti, kust Malaysia Airlines lennutas meid k6igepealt Kuala Lumpuri ja edasi Kota Kinabalusse Borneol. K6ik sujus, hoolimata meie vastassuunalisest tegutsemisest (elu justkui 6petab kyll, aga optimismi lennujaamadesse j6udmisele kuluva aja suhtes on ikka kuidagi ylearu). Frankfurti turvakontroll oli senistest veidraim. Ma olen kobamisega harjunud, Tallinnas katsutakse mind praktiliselt alati, piiksun ma siis v2ravate vahel v6i ei. Saksa t2di kobas mind l2bi aga t6elise saksa p6hjalikkusega, sh mudis hoolikalt rindu (v6ibolla kontrollis, kas on ehtsad), pyhendas hulga t2helepanu pyksilukule ja pistis pikema jututa k2e pyksiv2rvli vahele. Kehasiseste 66nsuste l2bivaatusest oli puudu vaid lyhike samm. Kummikinnasteni asi siiski ei l2inud, t2di noor meeskolleeg aitas mulle viisakalt kampsuni selga ja kiitis kenasid sokke (Suva, lillelised) ning lubas minema. Marek ootas juba tykk aega kahjur66msalt irvitades.

Lennukis hoiti meid veel yle tunni aja maa peal, j22t6rje p2rast vist. Piloot soovis head uut aastat (valge tiigri aasta esimene p2ev) ja head valentinip2eva. Veits yle 12 tunni lendasime, aga aeg l2ks ysna valutult, kuna sai endale ise filme ja muusikat valida. Vaatasin 2ra New York, I Love You; The Other Boleyn Girli ja m6ne sarja; Marek keskendus Aasia filmiloomingule. Koos vaatasime vastikut poltergeisti6udukat Paranormal Activity. Vastik, kodus poleks p2rast seda enam magada julgenud;P. Taevas polnud kah uni suurem asi, veidi yle tunnikese 6nnestus tukkuda. Syya-juua sai p2ris h2sti ning asusin kohe ka aklimatiseeruma, syyes hommikus88giks juba nasi gorengi (Marek konservatiivselt omletti). Kuala Lumpuris kolasime veidi lennujaamas ringi, siis viis samasugune Boeing 777 meid edasi ja sain poolelij22nud filmi l6puni vaadata:)

Niiske palavus Kota Kinabalus l6i esimese hooga hinge kinni nagu ikka troopikasse j6udes. Ka mitme 88ga kogunenud unev6lg hakkas 2kki tunda andma. Nii me eile v2ga palju korda saata ei j6udnud, jalutasime veidi linnas, tegime sissejuhatava turulk2igu ja s6ime yhes mere22rses restoranis, kus akvaariumitest v6is valida igasugu elukaid nelja eri sorti ja suurusega krevettidest kuni v2ikese haikalani v2lja. Tellisime austri sashimi, grillitud krevette ja pehme koorikuga krabi. Sashimi seisnes selles, et auster toodi lihtsalt avatuna lauale. Hiigelsuure karbi sees oli 6nneks enam-v2hem normaalm66tmetes loom. L2ks alla kyll, aga erilist naudingut ei pakkunud, oli vist magedas vees hoitud ja kuidagi vintske kah. Fin de Claire'ile konkurentsi ei pakkunud;). Arvele lisandus 10% teeninduse eest ja 5% maksuna, see paistab siin igal pool nii olevat, ka burksikunni restoranis, kus M t2na hommikul patustas. Aga eile l2ksime p2rast s88ki hotelli ja j2ime juba veidi p2rast seitset tudule (aeg on GMT +8 ehk siis Eesti aeg + 6). Hommikul tahtis uni kell 4 2ra minna, aga me ei lubanud. Linn on uue aasta t6ttu ysna vaikne, enamik 2risid kinni, nii m6nigi lausa n2dalaks. On vihmahooaeg, aga esialgu on see avaldunud vaid yhes kiires sabinas. P2ike l66skab ikka vihaselt ja hoolimata ettevaatusabin6udest oleme m6ne koha oma kehadel juba roosaks saanud. T2na oli nimelt rannap2ev, s6itsime KK l2hedasele Manukani saarele, ujusime (vesi oli soe nagu supp ja m6ni millimallikas k6rvetas natuke), ei p2evitanud, aga ega p2ikese eest peitu ei poe, ikka saab su k2tte. Ja hammustab.

L2heme nyyd varsti 88turule ja vaatame, mida annaks veel 2ra syya. Homme lendame Sandakani ja l2heme kilpkonnasaarele kilpasid vaatama. Lugesime just, et Eestil on esimene medal k2es:)