kilbiga ja kilbil

Reisimise juures on lisaks paljule muule tore see, et sellega v6idab elu juurde. N2dal reisil ja n2dal kodus on t2iesti erineva m66tmega ajayhikud. Kuu aega ringi seigeldes on aasta pigem 13-14 kui 12 kuu pikkune. "Ara kaob ajataju, mis on sageli kella vaatama harjunud inimese jaoks samuti meeldiv. Aeg voolab omasoodu ja mahutab endasse just niipalju kui parasjagu tarvis. Viimastesse p2evadesse on mahtunud nii linnu kui ka loodust, nii merd kui ka dzhunglit. Isegi yks massaazh juba. Kota Kinabalus olid mere 22res yhe v2libaari ees yles seatud laiad, kaht inimest mahutavad massaazhilavatsid. Tegin Marekile selgeks, et h2dasti on tarvis jalamassaazhi. Tema arvas, et pool tundi v6iks ju v6tta; minu meelest v2hem kui tund aega massaazhina 6ieti arvesse ei l2he. Kompromissina leppisime kokku kolmveerand tundi ja esitasime oma soovi. Filipiinlasest poiss pakkus, et v6tku ma pakett - pool tundi jala- ja tund aega 6lamassaazhi, siis saab peamassaazhi tasuta. Arvasin, et kell palju ja j22b hilja peale ning pakkusin omakorda kompromissina, et teeme pool tundi ja pool tundi. Mina ei tea, kas saime me teineteisest valesti aru v6i tal "programm ei v6imaldanud", aga l6puks kujunes see yritus ikkagi pooleteisetunniseks, kusjuures 6lamassaazh t2hendas, et ta elas mul kogu kehaga seljas ja t88tles kogu selja on pisikeste tugevate rusikate ja kyynarnukkidega l2bi. Natuke oli valus, aga p2rast oli tunne nagu oleks kaks tundi joogat teinud ega oleks eluski seljavalu tundnud. M6nus! Raha v6ttis ta selle eest 50 ringgitit (1 MR = u 3,3 krooni). Mareki jalamassaazh olla olnud n6me ja ta ei olnud eriti 6nnelik, et pidi seal p2rast nii kaua vedelema. Onneks sai ta 6lut juua ja pea kohal olevalt suurelt ekraanilt suurep2raseid telesarju vaadata;D. "Minu poiss" kysis jalamassaazhi ajal "Are you half chinese, madam?". Ma pidavat hiinlase n2gu olema, palun v2ga:p. Eelmisel aastal Tais tahtis hotelli vastuv6tu tydruk ka teada, et kas olen half asian... 

J2rgmisel p2eval kukkusime siis uuesti lendama. Tore oli see, et siselennul ei huvitanud kedagi, palju ja mis suuruses vedelikke sul t2pselt kotis on, kuid see-eest tuli kott ja omaenda v22rtuslik isik kahel korral r8ntgenist l2bi lasta. Lennujaama poes n2gin suitsupakke (6igemini plokke). Tagasihoidliku meeledetuletuse asemel, et suitsetamine tapab, olid seal 66vastavad pildid enneaegu syndinud lastest ja suitsetaja kopsust. Iik!

Otse Sandakani lennujaamast p6rutasime taksoga Sepiloki orangutanide rehabilitatsioonikeskusesse, et kella 15ks s88tmiseks kohale j6uda. Tegu on programmiga, kus n8 h2ttasattunud orangutanid ellu st dzhunglisse tagasi aidatakse. Lisaks toidule, mida nad endale ise metsast hangivad, pakutakse neile kaks korda p2evas syya metsas asuval platvormil, aga kunagi ei v6i teada, palju neist arvab heaks sinna kohale ilmuda. Meie n2gime 5 isendit, yks neist pontsakas ahvilaps, kes viitsis k6ige kauem ringi v6imelda ja ennast uudistada lasta. Inimesi oli tunduvalt rohkem, kuid otseselt loomaaia tunnet siiski ei tekkinud. V6imsaks kogemuseks metsiku loodusega seda aga ka p2riselt nimetada ei saa.

Sandakani linn, kuhu 88bima l2ksime, oli - kogu lugupidamise juures - ysna m6ttetu koht. L2bihigisena ja v2sinuna ei viitsinud seljakotti rohkem ringi vinnata kui h2dap2rast tarvis ja olin n6us esimesesse odavasse 88majja j22ma. P2rast tunnistas Marek, et oli sellest konkreetsest kohast veidi ehutatud ja oleks pigem veel ringi vaadanud. Naljakas, tavaliselt olen mina 88majade suhtes meist kahest pirtsakam. Tuba kyll haises natuke kopituse ja rekkameeste j2rele, aga koduloomi ei paistnud ja voodis keegi ei hammustanud;). Uni l2ks 88sel kell 4 2ra ja m6tlesime telekast olympiat vaadata, aga n2idati hoopis jalgpalli (Arsenal vs Porto). Raskel ajal abiks seegi!

Hommikul kobisime sadamasse, kust paat meid yle vee Pulau Selinganile (yhele nn kilpkonnasaartest) viis. Oli kyll bumpy ride, nagu LP lubas, paat hyppas lainetel nagu ritsikas. Meiega samas paadis oli prantsuse perekond kuue (!!) lapsega (p2rast selgus siiski, et elavad Hiinas, mitte ei olnud kogu vahmiiliga Prantsusmaalt kohale kolistanud) ja vanem inglastest paar t2iskasvanud tytrega. K6ige pisem laps oksendas kilekotti ja inglise proua oli sellise n2oga, et tytar kraamis ka tema jaoks igaks juhuks koti v2lja. Veidi rahutuks tegi, kuna istusime kahekesi paadi tagaosas ja ma ei tahtnud teada, mis juhtub, kui peaks laiaulatuslikumaks 88kimiseks minema. Onneks randusime k6igest veepritsemetega kaetuna.

P2ev oli m6nus vedelemise p2ev, midagi sellist nagu s6na "puhkus" all yldjuhul m6eldakse. Ujusime (laine oli ypris suur ja papagoikala ryndas Marekit teadmata p6hjusel visalt), jalutasime rannas, lugesime, s6ime ja pidasime pika siesta. Kilpkonnade kohta 8eldi, et eile olid nad alles kell 2 hommikul v2lja ilmunud. Kell seitse 6htul n2idati kilpkonnade p22stimise programmi kohta filmi ja seej2rel oli 6htus88k, p2rast mida ei lubatud enam ringi kolada, vaid pidime olema keskses majas v6i selle ymber. Ja ootama. Ootasime kaua. J6udsin raamatugi l2bi lugeda. - K6rvalep6ige: p2rast kuid v2ldanud otsinguid leidsin l6puks Guernsey Potato Peel Pie and Literary Society - Kota Kinabalu raamatupoest:)) Yle m6istuse armas ja sydamlik raamat, soovitan v2ga soojalt. Saksa okupatsiooni puudutavates kohtades tahtis pisarapoiss v6imust v6tta, seega avalikus kohas lugemiseks v6ib ka mitte sobida. - Veerand tundi puudus syda88st, kui tuli signaal, et nyyd on minek. Meid viidi pimedas rannas "pesal" kykitava suurema pesukausi suuruse rohekilpkonna juurde, kes oli seal v2idetavalt kella kymnest saadik auku kaevanud ja end nyyd munele asutanud. Kilpa tagaots oli taskulambiga valgustatud ja see v6imaldas protsessist hea ylevaate saada. Valgeid nahkjaid mune muudkui potsas auku. Loom paistis munedes justkui transis olevat, aga mul tekkis kyll kahtlus, kas 45 silmapaari ymberringi p6rnitsemas teda t6esti sugugi ei h2iri (6nneks k2itusid k6ik viisakalt). Mune tuli kokku 72, selline keskmine tulemus. Et mune igasugu ohu eest kaitsta, korjati need jooksvalt august v2lja ja p2rast kaevati nn inkubaatori territooriumil maasse ja pandi alale v2ike v6rk ymber. Paarikraadine temperatuuri erinevus m22rab selle, kas munast koorub poiss v6i tydruk, seep2rast oli osa kunstpesi katuse all.

L6petuseks toimus v2rskelt koorunud kilpkonnabeebide merrelaskmine. Pisikesed nagu tutiga t2id, sibasid nad veepiiri l2hedale t6stetud ostukorvis ja aktiivsemad pyydsid teisi pukina kasutades vabadusse trygida. Kui siis korv l6puks ymber keerati, algas suuremat sorti tunglemine mere suunas, kus esimene laine m6ne esimese hooga kaldale tagasi lykkas. Yks tegelane, vist taskulampide valgusest segadusse aetud, keeras veepiirile j6udes otsa ringi ja asus otsustavalt sisemaa suunas loiblema. Valgus k2sti kustutada ja loodetavasti sai ta oma meeltesegadusest yle. Jube armsad tegelased olid, tahaks teada, kui kaugele nad oma elu esimese ujumisega j6udsid. Aga merikilpkonnade esimeste eluaastate kohta ei pidavat suurt midagi teada olema (nii pisikestele ei saa ilmselt raadiosaatjat kylge panna). Teada on aga see, et sugukypseks saades ujuvad nad Maa magnetv2lja j2rgi orienteerudes ka tuhandeid kilomeetreid maha, et paarituda ja muneda samas paigas, kus ise koorusid, v6i v2hemalt selle l2hedal.

Nii. Te m6tlete, et miks see hull grafomaan ometi 6ues p2ikest ja 6hku ei naudi, jah? Ma vastan: v2ljas on r2medalt palav, internetis seevastu meeldivalt jahe. Aga nyyd side l6pp ja j2rgmine kord r22gime sellest, kuidas t2na kalapead s88ma sattusime. Ah jaa, 88majal oleme Hiina onu hotellis, kes teab Eestit kyll, nimelt jalgapallimaana;D. Mitte kyll meie saavutuste, vaid alagrupikaaslaste p6hjal.