taaselustamine

Blogi on pea kaks aastat puhkerezhiimil olnud, 2ratame ta nyyd vahelduseks ellu, seekord uudistega Malaisia-Indoneesia otsalt, mida 2sja alustasime. Tallinnast Frankfurti, kust Malaysia Airlines lennutas meid k6igepealt Kuala Lumpuri ja edasi Kota Kinabalusse Borneol. K6ik sujus, hoolimata meie vastassuunalisest tegutsemisest (elu justkui 6petab kyll, aga optimismi lennujaamadesse j6udmisele kuluva aja suhtes on ikka kuidagi ylearu). Frankfurti turvakontroll oli senistest veidraim. Ma olen kobamisega harjunud, Tallinnas katsutakse mind praktiliselt alati, piiksun ma siis v2ravate vahel v6i ei. Saksa t2di kobas mind l2bi aga t6elise saksa p6hjalikkusega, sh mudis hoolikalt rindu (v6ibolla kontrollis, kas on ehtsad), pyhendas hulga t2helepanu pyksilukule ja pistis pikema jututa k2e pyksiv2rvli vahele. Kehasiseste 66nsuste l2bivaatusest oli puudu vaid lyhike samm. Kummikinnasteni asi siiski ei l2inud, t2di noor meeskolleeg aitas mulle viisakalt kampsuni selga ja kiitis kenasid sokke (Suva, lillelised) ning lubas minema. Marek ootas juba tykk aega kahjur66msalt irvitades.

Lennukis hoiti meid veel yle tunni aja maa peal, j22t6rje p2rast vist. Piloot soovis head uut aastat (valge tiigri aasta esimene p2ev) ja head valentinip2eva. Veits yle 12 tunni lendasime, aga aeg l2ks ysna valutult, kuna sai endale ise filme ja muusikat valida. Vaatasin 2ra New York, I Love You; The Other Boleyn Girli ja m6ne sarja; Marek keskendus Aasia filmiloomingule. Koos vaatasime vastikut poltergeisti6udukat Paranormal Activity. Vastik, kodus poleks p2rast seda enam magada julgenud;P. Taevas polnud kah uni suurem asi, veidi yle tunnikese 6nnestus tukkuda. Syya-juua sai p2ris h2sti ning asusin kohe ka aklimatiseeruma, syyes hommikus88giks juba nasi gorengi (Marek konservatiivselt omletti). Kuala Lumpuris kolasime veidi lennujaamas ringi, siis viis samasugune Boeing 777 meid edasi ja sain poolelij22nud filmi l6puni vaadata:)

Niiske palavus Kota Kinabalus l6i esimese hooga hinge kinni nagu ikka troopikasse j6udes. Ka mitme 88ga kogunenud unev6lg hakkas 2kki tunda andma. Nii me eile v2ga palju korda saata ei j6udnud, jalutasime veidi linnas, tegime sissejuhatava turulk2igu ja s6ime yhes mere22rses restoranis, kus akvaariumitest v6is valida igasugu elukaid nelja eri sorti ja suurusega krevettidest kuni v2ikese haikalani v2lja. Tellisime austri sashimi, grillitud krevette ja pehme koorikuga krabi. Sashimi seisnes selles, et auster toodi lihtsalt avatuna lauale. Hiigelsuure karbi sees oli 6nneks enam-v2hem normaalm66tmetes loom. L2ks alla kyll, aga erilist naudingut ei pakkunud, oli vist magedas vees hoitud ja kuidagi vintske kah. Fin de Claire'ile konkurentsi ei pakkunud;). Arvele lisandus 10% teeninduse eest ja 5% maksuna, see paistab siin igal pool nii olevat, ka burksikunni restoranis, kus M t2na hommikul patustas. Aga eile l2ksime p2rast s88ki hotelli ja j2ime juba veidi p2rast seitset tudule (aeg on GMT +8 ehk siis Eesti aeg + 6). Hommikul tahtis uni kell 4 2ra minna, aga me ei lubanud. Linn on uue aasta t6ttu ysna vaikne, enamik 2risid kinni, nii m6nigi lausa n2dalaks. On vihmahooaeg, aga esialgu on see avaldunud vaid yhes kiires sabinas. P2ike l66skab ikka vihaselt ja hoolimata ettevaatusabin6udest oleme m6ne koha oma kehadel juba roosaks saanud. T2na oli nimelt rannap2ev, s6itsime KK l2hedasele Manukani saarele, ujusime (vesi oli soe nagu supp ja m6ni millimallikas k6rvetas natuke), ei p2evitanud, aga ega p2ikese eest peitu ei poe, ikka saab su k2tte. Ja hammustab.

L2heme nyyd varsti 88turule ja vaatame, mida annaks veel 2ra syya. Homme lendame Sandakani ja l2heme kilpkonnasaarele kilpasid vaatama. Lugesime just, et Eestil on esimene medal k2es:)