Tuesday, February 26, 2008

Rahvaspordip2evad


Ega me kogu aeg kah ei ole restoranist restorani ja muuseumist muuseumi k2inud. Peale Quitost lahkumist s6itsime Bañosesse, mis on kohalik kuurortlinn, ja tegelesime seal m66dukalt spordiga. Esimesel p2eval rentisime m2gijalgrattad ja veeresime dzhunglilinna Puyo poole minema. Kuna alustasime m6nusalt hilja, siis Puyosse ei j6udnud, kuid see polnudki eesm2rk. Eesm2rk oli rahulikult s6ita ja Pastaza j6kke kukkuvaid koski vaadata. Yhe juurde tuli natuke matkata kah. Kogu tee siiski allam2ge ei olnud, vahepeal pidi natuke v2ntama kah. Kui isu t2is sai ja p2ike madalale hakkas vajuma, siis peatasime bussi, panime rattad pakiruumi ja vurasime Bañosesse tagasi.


Teisel p2eval tegime raftingut m88da Río Pastazat. Elo jaoks oli see esimene kord, seega v6tsime ette III kategooria k2restikud. Tore oli, m2rjaks sai kah. Ymber seekord ei l2inud ja vette ei kukkunud. J6gi oli vihmade t6ttu natuke pruun, aga kahel pool k6rguvad rohelised kaldad j6tsid v6imsa mulje. 6htul kosutasime raputatud ihusid sooja(kuuma)veebasseinides. Linnakese k6rval ajab tossu v2lja Tungurahua vulkaan, aga laavat ei paista kuskilt. Suitsev vulkaan on muidugi kah tore, aga laavat v2lja ajav oleks veel toredam.


Bañosest seiklesime natuke Quito poole tagasi, Quilotoa laguuni juurde. See on endine vulkaanikraater, mis on nyyd vett t2is. K6rgus oli yle 4000 meetri, mis t2hendas, et oli jahe ja liikumine juba veidi v2sitav. Vaated olid aga v6imsad. Tagasiteel n2itas end korraks ka muidu pilvedesse mattunud Cotopaxi vulkaan.


Nyyd aga Nariz del Diablo rongis6idust: Olen seda kuulsat rongis6itu dokumentaalfilmidest n2inud ja raamatutest lugenud ning kujunenud ettekujutus oli umbes selline, et istun koos indiaanlastega pampude otsas vaguni katusel, imetlen suurep2raseid vaateid ja soendan k2si ymber kuuma canelazotopsi. Tegelikkus oli aga teine. Ja suht kole. Vihm oli tekitanud maalihkeid, mis raudteed vigastanud. Seet6ttu ootas meid hommikul kell 6 Riobamba rongijaamas rongi asemel buss, mis meid 2 tunniga (rongis6it kestnuks 5) Alausisse viis. Rongis6idu huvitavam osa ehk Nariz del Diablo (Saatana nina on vist m2e nimi, mida m88da rong alla ja p2rast taas ylesse ronib) hakkavat sealt ning olevat s6idetav. Alausis ei olnud vana suitsu pahvivat vedurit, vaid buss, millel rongi rattad all. See buss aeti turiste t2is, v6eti 8 dollarit piletiraha ning s6idutati l2bi Nariz del Diablo raudteel6igu. Turistid pildistasid k6ike, mis aknast paistis. V2lklampe s2hvis nagu Oscarite jagamise punasel vaibal. Meie vaatasime suht kohkunud n2gudega ringi, sest akendest avanev vaade ei olnud midagi sellist mida me oma tavalistel bussis6itudel n2inud poleks. Selline vahe on siis unistustel ja tegelikkusel;)


Marek

Monday, February 25, 2008

Kolumbia KKK




Allj2rgnev ei ole Kolumbia Korduma Kippuvad Kysimused, vaid esimesed t2hed s2nadest "kohv" "kokaiin" ja "kodus6da". Need kolm asja tulevad t6en2oliselt inimestele esimestena meelde, kui keegi Kolumbiat mainib, kuid reisija ei pruugi neist yhegagi kokku puutuda.




Kohv - Kolumbia suurimaid legaalseid ekspordiartikleid smaragdide ja l6ikelillede k6rval, kuid kummalisel kombel on Kolumbias hea kohv pigem erand kui reegel. Hiljuti k2ivitasid kohvikasvatajad kampaania, et suurendada hea kohvi tarbimist Kolumbias. T2na tarvitab keskmine kolumbialane (seesama suurte vuntside ja sombreeroga;) 1,8 kilo kohvi aastas. Samas on maailma vastav n2itaja 2,2. Kohvi piimaga soovitakse lisada koolilaste hommikumenyysse (mingid maakonnad on seda juba teinud). Kui kysida oskad, saab halba kohvi isegi Juan Valdezi kohvikust (kohalik kohvikukett). Mina kysisin prooviks just nimelt yhe Kolumbia spetsialiteedi ning sain r6vedalt magusa ja lahja joogi. Muidu serveerib Juan Valdez ja Oma Cafe aga v2ga h2id jooke.




Kokaiin - indiaanlaste paljusid h2id aineid sisaldavast ja m2gedes h2davajalikust kokataimest on tehtud Suur Saatan. Ja selle saatana kodumaa on loomulikult Kolumbia. Kuskil j2i silma statistika, et vaid 5% kogu maailma kokaiini2ri tuludest j22b Kolumbiasse. Selle p6hjal on kyll raske kolumbialasi kokaiini2ris syydistada;) Valge mees peab ikka vist rohkem enda sisse vaatama. Kilo kokaiini valmistamine maksvat paarsada dollarit. Tallinna t2navahinda ei tea, aga Lissabonis pakuti 70 eurot gramm. Kolumbias ei pakutud, ju on t6esti eksportartikkel;) Valitsus on koos ameeriklastega kokataime v2ljajuurimiseks kulutanud palju raha. Plan Colombia on USA abiprogramm, mille rahadega pritsitakse kokataimi, kylameeste k88givilju ja inimeste elupiirkondi. Pidi inimestele t2iesti ohutu myrk olema. Hmm, meenub, et olen sama juttu kuulnud ka Agent Orange´i kohta...






Kodus6da - sai alguse peale teist ilmas6da La Violencia nime all. Umbes kymme aastat madistasid liberaalid ja konservatiivid omavahel ja leppisid siis 2ra. Suure leppimise juurest j2id aga eemale terve hulk teisi liikumisi, kes "l2ksid opositsiooni", mis siin t2hendab relvadega metsa. Erinevaid metsavendade liikumisi oli tublisti pealt kymne. Valitsus v6ttis neid kui terroriste ja p2tte, osa rahvusvahelisi organisatsioone n2eb aga asja tsiviilkonfliktina. "Metsavendade" vastu asusid oma kodusid kaitsma "kaitseliitlased". M6lemad pooled on korda saatnud palju koledusi ja myynud oma tegevuse finantseerimiseks tonnide kaupa valget pulbrit. Paljuski t2nu Uribe pingutustele olevat suurem osa relvastatud liikumisi nyydseks relvad maha pannud. Suurim ja tuntuim organisatsioon, kes v6itlust j2tkab, on FARC. Turiste nad ei puutuvat, kuna otsivad rahvusvahelist tunnustust. Siiski ei soovita nende poolt kontrollitavatel aladel ringi hulkuda.




Selline siis seekordne jutt. L2heme nyyd Oscarite jagamist vaatama;) Avastasime t2na Mitad del Mundo k6rval teise turistil6ksu, Nariz del Diablo rongis6idu. Aga sellest peenest elamusest juba m6nel teisel korral;)




PS Oleme Cuencas, ikka Ecuadoris.

Saturday, February 23, 2008

Maailma naba

Esimene n2dal Ecuadoris on olnud... mitmekesine. Mitte kyll ilma poolest, mis on peaaegu eranditult pilves ja tihtilugu ka vihmane (2rge muretsege, hiljuti v2lja kuulutatud erakorraline olukord meid siiski puudutanud ei ole) ning mitte just palav. Eelmisel laup2eval kolasime niisiis Otavalo turul, mis oli p2ris kihvt. Loodetavasti saame m6ne pildi ilusatest indiaani naistest ka hiljem yles, nad n2gid oma traditsioonilistes r6ivastes ypris efektsed v2lja kyll. Erinevalt meestest, kes kombineerisid oma traditsioonilist patsi ja kaabut teksade ja tossudega. K6ik olid aga s6bralikud ja nendega kauplemine igati meeldiv.
Edasi yletasime ekvaatori ja liikusime Quitosse. Vanalinn (j2rjekordne Unesco objekt) oli ilus, ilm aga selline Eesti sygis, 6htuti sooja k6igest 12 kraadi ja hotellituba v2gav2ga kylm. Nojah, eks Quito on omajagu k6rgel ka, u 2800 m. Vihma tuli samuti omajagu. Olude sunnil k2isime siis kaks korda kinos (kas ma s8andan 8elda, et ka "Rambo IV" vaatamas?;D)
Nyyd aga turismihoiatus tulevastele r2nduritele. See kannab nime Mitad del Mundo ehk maailma keskpunkt ja asub Quitost paarikymne kilomeetri kaugusel. Olen pyydnud meenutada, aga veel m6ttetumat turismiobjekti ei ole siiani suutnud oma reisipagasist v2lja kaevata... Muidugi, kui teil on yleliigsed kaks dollarit ja te soovite vaadata selle eest suur sammast, mille kylgedele on m2rgitud ilmakaared, siis laske k2ia. Samba sees on ka mingi muuseum, mille eest tuleb juurde maksta. Lisaks saab hypata (astuda, roomata, veereda vmt) yle niinimetatud ekvaatori (joon maas, mis m66deti ekvaatori asukohaks nii umbes aastal 1875, hilisematel GPSi andmetel asub see mitusada meetrit eemal). Me j6udsime sinna, vaatasime teineteisele kohkunult otsa, tegime ringi ymber samba, k2isime paaris t2iesti m6ttetus "paviljonis" ning et makstud raha eest midagigi saada, kl6psisime "ekvaatoril" paar blaseerunud n2oga turistipilti;) O^nneks otsustasime kylastada ka l2hedalasuvat vaba6humuuseumi, mille eest makstud kolm taala n8 p22stsid p2eva. Seal sai muuhulgas k6ndida kinnisilmi m88da "p2ris ekvaatorit" (seda GPSi oma), tasakaalustada naela otsas muna, vaadata, kuidas voolab vesi kraanist alla ekvaatoril ja p6hja- ning l6unapoolkeral, lisaks imetleda paari algup2rast indiaani elamut ning 150 aasta vanust ehtsat kuivatatud pead. Sweet:) Meiega koos olid giidiga tuuril kaks Iiri vanameest, kes kysisid, kas Eestis r22gitakse saksa keelt.
Viimsel p2eval n2itas Quito meile suurlinna pahemat poolt. Alustuseks yritasid j2rjest kolm taksojuhti meilt s6idu eest vajalikust kaks korda suuremat tasu kasseerida. Seal peavad taksod kasutama taksomeetrit, aga yks juht n2iteks v2itis, et m2kket6usu eest on 2 taala lisatasu (m2gises Quitos, khm). Kui olime k2inud k8israudteega m2e otsas (4100 m k6rgusel) n8 vaadet imetlemas (m2e tipp oli paksus pilves, seega me k6ndisime veidi aega kylma pilve sees ringi ja kobisime alla tagasi) ning istusime enne bussi peale minekut yhte kohvikusse s88ma, pandi pihta mu daybag st v2iksem seljakott. Ei saanudki aru, mitmekesi p2tid tegutsesid, kas kahe, kolme v6i neljakesi. Marek oli kohviku ukse kyljes olevat p2evamenyyd lugemas, kui yks naine juhtis ta t2helepanu mingile m6ttetule plakatile. Samal ajal koputas yks mees mu vasakule 6lale ja osutas Mareki suunas ning sekundi murdosa jooksul oli kott mu parema kyynarnuki k6rvalt kadunud. Tagantj2rgi v6ib ainult m6istatada, kas abivalmis mees, kes mulle n2itas, et "yks tydruk jooksis su kotiga sinnapoole" oli t6esti abivalmis pealtn2gija v6i juhtis ta mind ja turvameest vaid valele teele. Igatahes polnud j2rgijooksmisest enam mingit kasu. Kohalik politsei trykkis vana kooli kirjutusmasinal meile n8 raporti ega teeselnudki, nagu oleks meil lootust neilt enamat abi saada. Nyyd katsetame teenuste vaba liikumist tegelikkuses, st vaatame, kas meie inglise kindlustus meile midagi maksta soovib. O^nneks j2i alles k6ik reisi j2tkamiseks h2davajalik - passid, raha, kaardid ja reisitshekid. Ja ma loodan, et need t6prad m6tlevad hanza.neti PIN-kalkulaatorit n2ppides end ogaraks, et mis peen tehnikavidin see kyll on;P
Et p2evale punkti panna, m2ngis yks tegelane Bañosesse suunduval bussil bussifirma t88tajat ja yritas tungiva abivalmidusega saada Marekilt tema daybagi, et seda pea kohal asuvasse riiulisse paigutada... Oli t6esti viimane aeg Quito seljataha j2tta.
Elo

Saturday, February 16, 2008

Hardo?


Kas Tallinna endine linnapea esineb ikka veel aeg-ajalt Hommikutelevisioonis? Meile tundus, et myyb hoopis Bogotás pudukaupu.

Friday, February 15, 2008

Bogotást pikemalt






Jutt j2i pooleli vist Villa de Leyvas, koloniaallinnakeses Bogotá kylje all? S6itsime sealkandis m2giratastega ringi ning kylastasime muuhulgas jaanalinnufarmi ja saurusekivistist. Jaanalinnufarmis ei saanud paraku suuri linde syya, sest restoran oli kinni. Kyll aga kohtusime kamba vene keelt k6nelevate vanainimestega, kes olid v2hem v6i rohkem Kolumbias elanud. Tuletasid hea s6naga Haapsalut meelde;) Ilmataat n2itas astronoomidele keskmist n2ppu ja kattis taeva pea terveks n2dalavahetuseks pilvedega.









Pyhap2eva 6htul j6udsime Bogotásse, mis j2ttis esimesel hetkel p2ris ehmatava mulje. Rahvast oli 6htustel t2navatel v2he, m6istlikke s88gikohti ei hakanud silma ning juurde ujus igasugu murjameid, kes arvasid, et valge inime peaks neile raha andma. Niisama, kuna nad on vaesed. P2evavalguses asi aga paranes. Lasime k8israudteel end Monserratí m2e otsa kiriku juurde vedada. Seal saime aimu Bogotá suurusest.






Vanalinn oli v6rreldes Cartagena vanalinnaga ypris kasimata ja lagunev. Selle p2rast ei tasuks kyll end Bogotásse vedada. Aga m6ned huvitavad muuseumid olid v2hemalt linnas. N2iteks Fernando Botero muuseum, kus lisaks tema pontsakate tegelastega piltidele ja kujudele v6is n2ha ka teiste maailmakuulsate kunstnike pilte. Kuna kunst kuulub rahvale, siis oli muuseum tasuta. Tasuta oli ka keskpanga kullamuuseum. T6si, n2idati vaid v2ikest osa kollektsioonist, kuna muuseumi p6hihoonet restaureeriti. Juba 2004. aastast. Huvitav, et meie 2007.a LP on selle tyhise fakti mainimata j2tnud.






K2isime ka linnaosas, kus elavad ja shoppavad valged inimesed. No tegelikult kah olid seal heledama nahav2rviga tegelased. K6ik v6imsamad kaubam2rgid olid esindatud. N2iteks Harley Davidsoniga v6isid kohe poest minema s6ita ning rataste valik oli suur. Isegi pimedas n2is turvaline ringi liikuda.






Peale v2ikest vahepeatust Popayanis (j2lle yks koloniaallinn;) oleme nyyd Ecuadori j6udnud. Kolumbia peesod on asendunud Ecuadori (no tegelikult ikka USA) dollaritega, 6llepudelid on muutunud pindisteks ning inimesed on endiselt nii v2ikesed, et isegi Elo v6ib suuremal osal hammastega pealaest kinni v6tta. Laup2eval on Otavalos turg, kus indiaanlased tulevad turistidele laamavillast kampsuneid myyma. Kavatseme seda nalja vaatama minna. Pidi L6una-Ameerika suurim turg olema.






Marek






Linnud T6nisted



Iidse Zenú kultuuri kultusobjektid linnud T6nisted (Kolumbia keskpanga Kullamuuseumi kogust)

Wednesday, February 13, 2008

Bogotás




Oleme juba kolmandat p2eva Bogotás ja ikka veel t2iesti elus. T2na k2isime korraks linnast v2ljas Zipaquira soolakaevanduses olevat soolakatedraali uudistamas, eile lasime k8israudteel end yhe m2e otsa vedada ning k6ndisime niisama vanalinnas. Hetkel ei viitsi rohkem kirjutada, hilja juba. Pikem ylevaade jaanalinnufarmist ja Bogotást tuleb kindlasti kunagi.

Laisk Marek

Saturday, February 9, 2008

tehnoabi?

Kui keegi oskab n6u anda, kuidas me saaksime oma postitusi liigendada, siis palun aidaku. Nii, nagu nad meil praegu v2lja n2evad, on ju vilets lugeda, aga see systeem lihtsalt ei taha meile alluda... l6una-ameerika v2rk?

Meenutusi Cartagenast - nii valged olemegi


Lyhidalt toimunust

K6igepealt, kui kedagi huvitab, kuidas me hispaania keelega hakkama saame, siis - tunnistan ausalt - mina eriti ei saagi. St olen suuteline oma elut2htsad jutud (nagu s88gi tellimine jmt) enamv2hem maha pidama, aga ma ei saa aru, mida inimesed ytlevad! Yllatus-yllatus, aga enamik ei r22gi nii selgelt ja artikuleeritult, nagu hisp keele 6ppimise plaadil;p Paljud pudistavad endale nina alla ja enamv2hem k6ik neelavad s6nal6ppe. Ja r22givad kiiresti! Nii et ma olen omandanud harjumuse a) m6istvalt noogutada ja naeratada v6i b) lihtsalt naeratada, ise mitte m6hkugi aru saades. Kui s6navada l2bi on, kysin Marekilt, mida see t2hendas. Alati ei tea tema ka:)






Oleme vahepeal l2binud mitmeid toredaid linnu. Ah jaa, enne sukeldusime Tagangas - midagi v2ga vapustavat ei n2inud, suuri ajukoralle ja v2ikeseid ning keskmiselt suuri kalu peamiselt (trompetkala, barrakuudat, papagoikala jne). Ja yhte v2hki. Taganga l2rm meid rohkem ei veedelnud - seal tympsus igas putkas ja s88gikohas konkureeriv muusika, mis yle vee kenasti meie hotellituppa kandus. Hotell paiknes muidu lahedalt otse rannas ja mul oli hea rahulik, sest Marek vedeles kenasti r6dul v6rkkiiges ja vaatles binoklist kohalikke tshikke ega virisenud yldse. Arutles vaid, et ei tea, kas on kunstrinnad v6i ehtsad.



Tagangast s6itsime Santa Martasse, sealt kohe edasi Bucaramangasse ja veel edasi Gironi. Palju bussis6itu! Aga Giron oli kihvt koloniaallinnake, hoopis teist masti kui Cartagena. Selline... monokroomne. Yles-alla looklevad t2navad ning madalad valged majad pruunide uste ja r6dudega. Uudistasime veidi ja s6itsime edasi San Gili. M6tlesime seal raftingut teha, aga ei teinud ja muus osas oli see suht m6ttetu koht. Ajalukku l2heb eesk2tt linnana, kus me s6ime (peaaegu) 2ra s6iduauto rehvi suuruse pizza.
Ja tegime v2ikese k6rvalep6ike veel yhte pisikesse idyllilisse koloniaallinna nimega Barichara, j2lle hoopis oman2olisesse.




Eilne p2ev heitis meid troopikast kylma k2tte - Tunja linna, mis asub u 2800 m k6rgusel. Veidi raske oli hingata, aga pole midagi, tulebki harjutama hakata. Teel Tunjasse n2idati bussis Kasahstani filmi "Nomaad", vene keeles. 88 magasime kahe paksu vaiba all, 6nneks tuli dushist yle jupi aja ka sooja vett. Ja kuna meile bussis6it kord juba nii kangesti meeldib, tegime seda t2na veel, 6nneks vaid kolmveerand tundi, laskudes veidi madalamale. Oleme praegu j2rjekordses ilusas koloniaallinnakeses, mis kannab Villa de Leyva nime ja on kohalike seas ysna populaarne turismiobjekt. Meie jaoks t2hendab see peamiselt seda, et saab j2lle inimese moodi syya;) Lisaks algas siin just kolmep2evane astronoomide konverents, kuid oh 6nnetust, oma teleskoop peab kaasas olema. Homme teretulnud vaheldusena bussis6itu kavas ei ole. Kui ikka k2tes ja jalgades j6udu on, siis laenutame jalgrattad ja v2ntame ymbruskonnas ringi. Mina tahan n2ha yhte v2ga vana asja - fossiili, mille kohta LP arvab, et see on "m6istlikult h2stis2ilinud" - ja Marek tahab kylastada jaanalinnufarmi ning syya yhe suure linnu.

Elo

Monday, February 4, 2008

Veel natuke Venetsueelast ehk "Patria, corrupcion o muerte!"


Mul j2i eelmises postis ikka paar toredat asja 2ra mainimata. N2iteks see, et sotsialismi viljastavad tingimused on lisaks kontrollpunktide arvule paisutanud ka 6llepudelite mahtu. Viimati sai siin joodud "laste6lut" suurusega 0,222 liitrit. Nyyd v6ib aga juba v6tta "naiste6lle" suurusega 0,3 v6i lausa 0,33 liitrit. 6lu maksis aastal 2003 u. 500-600 bolivari (toonane fikseeritud vahetuskurss oli 1 USD-1600 bolivari), nyyd saab poes 6lle 1300 bolivari v6i 1,3 tugeva bolivari eest (fikseeritud kurss 1USD - 2,15 tugevat bolivari) . Avutage ise v2lja 6lle kallinemine v6i odavnemine.



Sotsialism ja vasakpoolsus on j2tnud m2rgi ka riigi lipule. See on muidu ypris sarnane Kolumbia omaga, aga keskmisel triibul on poolkaares t2hed ning yleval nurgas on midagi vapi moodi. Vapil kappab hobune. Paar aastat tagasi kappas loomake veel yljalt paremale, aga see ei olnud ometi sobilik yhele sotsialistlikule riigile. Nyyd on ratsu "6igeks" keeratud, s.t. kappab vasakule. Vaesed loomad inimeste m2ngudes.



Pealkirjas on korruptsioon seep2rast, et ma ei saa ikka kirumata j2tta meie piiriyletust. Lugesin Eesti uudistest artikleid selle kohta, kuidas USA syydistab Venetsueelat kokaiiniveo mahitamises. Ma yldse ei imesta. Politseile v6i piirivalvele raha andmine oli sama tavaline nagu saia ostmine. Miks peaks samad tyybid, kes v6tavad vastu 100 krooni Kolumbiasse paari mikrolaineahju viivalt kolumbialaselt keelduma 100 000 kroonist riiki tulevalt narko2rikalt. Kummaline oli see, et Venetsueela piirile viiva tee 22res seisid soomukid, kuulilindid rauas. N2is, nagu valmistuks riik s6jaks. Kolumbias me siiani sellist raskerelvastust n2inud ei ole. Aeg ajalt lendas yle Cartagena paar s6jav2ekopterit ja 6htul tulid linnamyyridele seisma automaatidega s6durid. Nii umbes iga 50 meetri j2rel yks.



Me oleme praegu Tagangas, v2ikses kalurikylas u 10 kilomeetri kaugusel Santa Martast. Homme on plaanis sukelduma minna.


Marek

Saturday, February 2, 2008

kaunis Cartagena


M6ni s6na veel Cartagenast (pikemalt Cartagena de Indias), sest t2na on meie viimane p2ev siin. Kui viisa saamine ja siia kohale j6udmine oleks lihtsam, siis v6iks seda linna soovitada mesin2dalalistele paaridele. On kyll romantiline ja idylliline koht. St myyriga ymbritsetud vanalinn on - siin on ka hulk muid linnajagusid, mis n2evad v2hemalt eemalt vaadates suht koledad v2lja, n2iteks moodsate k6rghoonete ja suurte hotellidega Bocagrande. Aga vanalinn on yllatavalt suur, paar p2eva v6ib rahulikult ringi uidata, ilma et tydineks. Ja praegu veel r22mas, kuid samuti toredate koloniaalmajadega Getsemani n2ol on sellel ka tublisti laienemisruumi. See on linn inimestele, kellele meeldib rahulikult jalutada ja ilusaid maju vaadata ning aeg-ajalt midagi head syya. Ei, mitte ainult vanainimestele;) Peab tunnistama, et erilist s22stueluviisi see koht ei soodusta, kuna ilusad kohvikud ja restoranid tunduvad sellises ymbruses m2rksa kohasemad kui plasttoolidega urud. Eile m2ngisime madalat profiili hoidvaid j6ukureid ja s6ime laisa l6unas88gi endisesse Santa Clara nunnakloostrisse rajatud Sofiteli hotelli sammask2igus. V2ga peen:) Kusjuures ei olnud nii kallis, nagu k6lab.



Tundub, et linn pole veel turismist liialt rikutud. Enamik turiste paistavad olevat hispaaniakeelsed, heledanahalisi isendeid palju ei liigu (peale m6ne kruiisivanuri ja veel m6ne noorema tegelase). Cohiba sigareid, ehteid, 6lgkaabusid, vett jm pakkudes ringi liikuvad tegelased on osadel t2navatel kyll ysna tugevalt esindatud, ent mitte liiga pealetykkivad, st keeldumise korral rohkem peale ei k2i. Suveniiripoodide myyjad on kyll turistipiinamise 2ra 6ppinud, nagu ka smaragdipoodide sissekutsujad, aga nemad ei anna veel tooni. Aga uusi hotelle ehitatakse v6i renoveeritakse juurde ja v6ib arvata, et m6ne aasta p2rast on pilt juba teine. Seni aga - tulge vaadake ise!

Elo