Joobnud, s88bnud ja 6nnelikud

On alanud me reisi viimane ja m6neti ehk kurnavaim etapp. Maksade ja seedeelundkondade jaoks. Argentiina on p2rast meie vahepealseid vintsutusi ja Tshiili (mille l2bisime parimas ekspressturismi vaimus 6 p2evaga;) ylepaisutatud hindu lihtsalt mmm6nus! Oleme praegu Mendozas, kus on a) imekaunis kuldne sygis ja b) suurtes kogustes ja 22rmiselt m6istlike hindadega veini (70% Argentiina veinitoodangust tuleb siitkandist). Kuldne sygis on ju alati tore, aga seekordse teeb kohe eriti toredaks teadmine, et sellele ei j2rgne 4 kuud pimedat ja kylma aega, vaid hoopis kevad ja suvi. Paremat aastaaegade korraldust ei oskagi tahta. Nojah, vahepeal on kavas ka veel Patagoonias kylmetada.

Veinidega tegime algust juba Tshiilis Concha y Toro keldreid kylastades. Lubav algus oli:). Degustatsiooniklaasid anti meile sealt kaasa ja kuna reisi l6puni oli j22nud ainult kolm n2dalat, siis ei raatsinud neid maha ka j2tta. Nyyd olemegi asjalikud backpackerid - suured seljakotid seljas ja veiniklaasid n2pu otsas. T2na k2isime siin linnas yhel veinimaitsmisel - proovisime yht vahuveini ja kuut erinevat veini, lallalaa:) Homme v6tame rattad ja v2nderdame veel Mendoza piirkonna veinim6isate vahet. Kuidas selliselt algav n2dal kyll l6ppeda v6ib, oijah... Marekil on lisaks missioon syya p2evas v2hemalt yks 400-grammine steik...;) Yhes6naga, j6udu meile!

Elo

Tagasivaade Boliiviale

Nagu paar postitust tagasi mainitud, oleme Tshiilis. Aga tahaks kirjutada veel m6ned read Boliiviast. Kui Elo p6des, k2isin mina Potosí "kaevandusmuuseumis". Jutum2rkides on asi seet6ttu, et kylalisi viiakse kyll k2ikudesse, kuid tegu on siiski t88tavate kaevandustega. Omal ajal oli Potosí maailma rikkaim ja suurim linn. Kogu see j6ukus tuli linna servas asuvast m2est, mille nimeks Rikas M2gi (Cerro Rico). M2e sees oli kohutaval hulgal h6bedat ning selle kaevandamise k2igus arvatakse oma otsa leidnud olevat 8 miljonit kaevurit! M2gi j2tkab oma tapat88d ka t2na. Kuigi suurem osa rikkust on juba v2lja kaevandatud, t88tavad t2nagi kitsastes k2ikudes kaevurid. Teenistus olevat Boliivia kohta hea, paarsada dollarit kuus. T88iga ei ole v2ga pikk, mitte yle paarikymne aasta. Siis murrab mehed silikoos (?) (pidi miski kopsuhaigus olema, mis tekib tolmu sissehingamisest). Roomasin siis minagi k2ikudes ringi, higistasin, hingasin sisse myrgiseid gaase ning m6istsin taas k6rghariduse v22rtust. Potosí kaevandustest on tehtud hea dokumentalfilm, "Minero del Diablo". Kui k2tte satub, vaadake!

K2isime Potosís vaatamas Copa Santander Libertadorese (L6una-Ameerika meistrite liiga) kohtumist Potosí Reali ja Brasiilia (mis linnast?) Cruzeirose vahel. 4000 meetrit tegid oma t88, brassid liikusid nagu siilid udus ning boliivlased peksid neid nagu rannamees rotti. Seis j2i 5:1. Kuna m2ng eriti midagi ei otsustanud (Potosí oli juba v2lja kukkunud ja Cruzeiros esimesena grupist edasi), siis kaasaelamine oli minu jaoks pettumus (N2dalakene hiljem oli lugu teine, Santiago rahvas elas oma Colo Colole kogu hingest kaasa, aga see ei p22stnud neid viigist ja sellega kaasnevast v2ljakukkumisest).

Potosíst s6itsime Uyunisse. See on linn, mis on olemas ainult seet6ttu, et selle l2hedal asub meeletult kauni loodusega k6rgplatoo (soolav2ljad, m2ed, laguunid jne). Linn on nii m6ttetu, et normaalne inimene seal elada ei taha. Seet6ttu saime omale giidiks/autojuhiks yhe M6ttetu Mehe, kes juttu eriti ei r22kinud, infot p2evakava kohta ei jaganud, pani yhel 6htul kuskil kylas tina ning j2rgmisel p2eval tekitas paar liiklusohtlikku olukorda. Aga kogu selle jama kompenseeris suurep2rane loodus.

Hetkel oleme Valparaisos. Homme liigume edasi Argentiinasse.

Marek

V2ike Elo

Elus on oluline tasakaal

V2rvilised asjad

Yks kivist puu

Elus ja Tshiilis

Oleme "v6tnud" j2rjekordse uue riigi, Tshiili. Peale kolmep2evast seiklust Boliivia soolav2ljadel ja k6rgplatoo laguunide vahel saabusime San Pedro de Atacamasse, kust juba j2rgmisel p2eval Santiagosse s6itsime. M6ni teine kord, kui midagi teha pole, kirjutame pikemalt.

Marek

here we go again

Juhhuu, ma olen tagasi sadulas! Nii-8elda. Olin kolm ja pool p2eva siruli millegagi, mis algas nagu toidumyrgitus ja j2tkus enam-v2hem sama ebameeldivalt. Ei suutnud suurt muud kui kurvalt niuksuda ja vaikselt haliseda - eile 6htul, kui tervis ja koos sellega huumorimeel minusse vaikselt tagasi voolasid, Marek demonstreeris, kuidas see umbes k6las. Kui see oli tegelikult pooltki nii naljakas, v6iksin sellega ilmselt elatist teenida. Kuni see k6ik aga veel kestis, tundus mulle kyll v2hemalt kord p2evas, et end nii n6dra ja j6uetuna tundval inimeselapsel vaevalt suurt elulootust on ja... noh, kurb oli. Enda, pere ja s6prade p2rast. Noor inimene ju ikkagi veel;). Et k6ik ei pruugi olla veel p2riselt kadunud, hakkas tunduma niisiis eile 6htul, kui mul tekkis v6itmatu isu t2isteraleivaga v2rske kurgi v6ileiva j2rele. Ela seemneleivaga. Leho-Kerttu, kui te tahate tohutult populaarsust v6ita, siis v6tke lennujaama v6ileiba kaasa!:D Saaremaa v6iga paluks.

T2na aga - oh 6ndsust! Nagu ikka p2rast pikka ja kurnavat haigust;D, tunnen end palju parema inimesena. Kerge (mitte eriti yle 40 kilo ilmselt;) ja helge on olla. Marek transportis mu abitut seisundit 2ra kasutades meid muuseas vahepeal Sucrest Potosisse. Ja k2is t2na kaevanduses - taaskord k6rghariduse ja kontorit88 eelistes veendumas. Nii et edasi las r22gib see, kellel midagi ka 8elda on. Ma pyyan ka tulevikus tema v2sitavate ja faktitihedate postituste sekka natuke kosutavalt tyhja juttu pakkuda:)

Elo

Huvitavaid fakte Boliiviast

Boliivia pindala on u. miljon ruutkilomeetrit. Iseseisvudes oli pindala kaks korda suurem, kuid head naabrid on aidanud seda v2hendada. K6ige valusamalt kraabib boliivlase hinge see, et Tshiili v6ttis neilt 2ra v2ljap22su merele. V2ljap22su taastamine on valimisratsu, mille seljas ratsutab iga presidendiks pyrgija.

Boliivias on u. 9 miljonit elanikku, neist 55% indiaanlased. Umbes 2,6 miljonit ehk 60% Boliivia lastest ja teismelistest elab vaesuses, 22% aga lausa 22rmises vaesuses.

Boliivias on kokataime all 28000-31000 hektarit pinda (Peruus 51000 ha ja Kolumbias, kus see on illegaalne, 78000 ha), kusjuures vaid 10 000 hektari saak l2heb legaalsele turule. Olenevalt kohast v6ib yhelt hektarilt saada 1300 - 2700 kg kokalehti.

K2esoleval aastal on Boliivia narkopolitsei konfiskeerinud 6 tonni kokaiini ning sulgenud 1200 kokaiinivabrikut.

Marek

Evo v6itlused

Peale Hugo on Ladina-Ameerikas veel yks koloriitne kuju: Boliivia president Evo Morales. Boliivial on ligi paarisaja iseseisvusaasta jooksul olnud yle 70 presidendi, endine cocalero (kokakasvataja) Evo on esimene indiaanlane sellel ametikohal. Oma rahuliku olekuga j2tab ta igatahes sympaatsema mulje kui tatti pritsiv Venezuela president. Kerge tal aga ei ole, kuna hetkel tuleb muuhulgas v6idelda Boliivia yhtsuse, koka kasvatamise ja k6rgm2estikus jalgpalli m2ngimise eest.

K6ige olulisem teema on muidugi ... FIFA keeld m2ngida jalgpalli aklimatiseerumata k6rgemal kui 2750 meetrit;) See t2hendaks, et Boliivia pealinnas (La Paz'i k6rgus 3660 m yle merepinna) l6ppeks vutim2ng 2ra. Esialgne keeld oli m6nev6rra madalam ja puudutas ka Kolumbia ja Ekuadori pealinnu, kuid see muudeti 2ra. T6estamaks, et h6redas 6hus saab vutti m2ngida, yhines Boliivia president (vanust 49 aastat) kohaliku tugevuselt teise vutiliiga klubiga, lisaks m2ngiti La Paz'is heategevusm2ng, kus osales ka Fidel Castro suur s6ber ning kokaiinis6ltlane Diego "Jumala K2si" Maradona. Nyyd plaanib Boliivia FIFA otsuse vaidlustada Shveitsis asuvas spordikohtus.

Teiseks probleemiks on see, et m6ned Boliivia provintsid, nende hulgas maagaasivarudest punnis Santa Cruz, tahavad v2lja kuulutada autonoomia. Vastav referendum toimub 4.mail sellel aastal. Olukord on ypris terav, lepituss6nu on 8elnud nii katoliiklik kirik kui Euroopa Liit. Oluliseimaks p6hjuseks autonoomiaks on t6en2oliselt see, et valgete elanikega rikkad provintsid ei taha enam m2gedes elavaid indiaanlaseid toita ja soovivad rohkem maksutulu endale saada.

Loomulikult ei saa m88da minna kokast. Paneme ennast korraks boliivlase/peruulase kingadesse: Kujutage ette, et eestlane on oma maal paartuhat aastat vilja/kartulit (viimast loomulikult v2hem aastaid;) kasvatanud, kui 2kki ytlevad Hiina ja muud idamaad, et see asi tuleb 2ra l6petada, kuna asiaadid joovad end viljast tehtud viinast surnuks. Kas me saaksime kurjaks? Boliivlased igatahes on kurjad, kuna koka ise ei ole veel kokaiin. Koka on nende jaoks pyha taim, mida on kasutatud aastatuhandeid enne kokaiini leiutamist/synteesimist. Kokalehed aitavad leevendada k6rgust6ve symptomeid, samuti leevendavad n2ljatunnet ja v2simust. Arenenud maailma pahede p2rast peab kannatama arengumaailm. Boliivia ja Peruu ei ole sellega n6us ning koka kasvatamine on erinevalt Kolumbiast siin legaalne. Hea ylevaate kokataimest ja sellega seotud probleemidest sai La Paz'i kokamuuseumis. P2rast sai yleval kohvikus limpsida koka6lut ja syya kokakooki.

Boliivia vasakp88ret v6ib tunda ja n2ha pea iga p2ev. Meie oleme seda 6nneks vaid telekast ja lehtedest n2inud. Streike ja teesulge toimub tihemini kui Prantsusmaal v6i Itaalias. Kui v2ikesel grupil boliivlastel on kehva, siis suudavad nad olemise kehvaks teha ka teistel. Lihtsaim moodus selleks on teesulg, millest ymbers6it v6ib t2hendada tervet p2evateekonda. Hetkel takistatakse liiklust La Paz'i, Cochabamba ja Santa Cruz'i vahel seet6ttu, et valitsus on keelanud toidu6li ekspordi (!?).

Homme on plaanis Valge Linn Sucre seljataha j2tta ning v6tta suund maailma yhte k6rgemasse linna Potosi'sse.

Marek

Parem karta ....

Seda ja teist

Nagu vahepealsetest postitustest loodetavasti aru v6ib saada, oleme kolinud yle Boliiviasse. Peruus s88mata j22nud ceviche'id (laimimahlas, sibula ja tshilliga marineeritud kala vm mereelukad) ning joomata pisco sour'd natuke kripeldavad kyll - oleks j6udnud rohkem! -, aga veetsime seal niigi terve kuu.

Piiri yletasime niisiis Titicaca j2rve piirkonnas ja kylastasime j2rvesaari nii siin- kui ka sealpool piiri. Saared tekitasid vastakaid tundeid. Urose k6rkjasaari Marek mainis. Iseenesest oleks olnud v2ga tore seal ringi vetruda ja totorapaadis ennast Thor Heyerdahliks m6elda, aga jah... tegelikkuses oli v2ikse (7 perekonda mahutava) saare keskosa suveniire t2is laotatud ja "compra, señorina!" k6las nagu mantra. Kui saarelt lahkuma asusime (m66duka tasu eest ylalmainitud k6rkjapaadis), esitasid saarlannad meile ketshua- ja aimaraakeelse laulujupikese, l6petuseks aga m6ned read "Vamos a la playat". Vot see oli juba piinlik. Paati ronis ka kaks tatist lapsukest, kes yles6idu ajal omakorda erinevates keeltes laulda jorisesid ja p2rast selle eest raha norisid. Teisalt, mida neile inimestele ikka ette heita - kui turistid nende hoovi voorivad, siis oleks ka veider, kui nad sellest v6imalikult palju kasu ei yritaks l6igata. N6me tunne oli ikkagi.

Boliivia poolel k2isime Isla del Solil, saarel, kus usutakse olevat syndinud nii p2ike, Viracocha kui ka esimene inka ja kes k6ik veel. Saarel matkates avanesid igal sammul ylimalt kaunid vaated (m6ned neist t6esti h2mmastavalt vahemerelised), aga saareelanike n2gudelt peegeldus t6sine tylpimus turistide n2gemisest. Esimene koht me reisil, kus ykski inimene ei tervitanud ega naeratanud, v2he sellest - keegi ei vaadanud kordagi isegi otsa ja 6hkkond oli peaaegu vaenulik. Umbes nagu Eestis yhiss6idukis;) Samas ei olnud nad ilmselt suutnud p6latud turistidelt laekuva raha kasutamises kokkuleppele j6uda ja saare eri osades asusid kontrollpunktid, kust edasimineku eest n6uti piletiraha... Yhes6naga isu 88seks saarele j22da kadus 2ra.

Liikusime edasi La Pazi. Seal oli 6hk p2ris saastatud, t2nu linna kausjale asukohale ja paksu musta tossu v2lja ajavatele s6idukitele. Nina kripeldas pidevalt, tipptunnine Liivalaia t2nav oleks selle k6rval nagu jalutusk2ik m2estiku6hus. V6i r22gib minus nostalgia?;) Aga syya sai seal kuninglikult, nagu juba mainitud. Kui keegi La Pazi minemas on, siis kysige, me soovitame teile restorane. M6lemad asusid sellises nurgataguses, kuhu niisama juhuslikult sisse ei jalutaks. Mareki veisecarpaccio kapparitega t6i igatahes ka minusugusele lihap6lgurile praktiliselt h2rdusepisarad silma. Midagi nii head olen ma saanud kord Boccas, aga Boccas ei maksnud see kyll 35 krooni.

Veel oleksime La Pazis peaaegu sattunud presidendilossi ees toimuva meeleavalduse keskele (saime natuke mingit korralekutsuvat gaasi nuusutada) ja k2isime Tihuanaco varemeid vaatamas. Ysna m6ttetu, sest enamiku sealsetest hoonetest on kylamehed ja muud ehitushuvilised aegade jooksul laiali tassinud. N2ha sai m6nd osaliselt rekonstrueeritud templit ja myyri ning m6nda suurt monoliiti. Parasjagu oli k2sil ka muuseumi ehitamine, kuhu enamik originaalasju ilmselt ymber paigutatakse.

Raske sydamega loobusime 12-16 tunnisest (erinevatel andmetel) bussis6idust ja lendasime t2na hommikul Sucresse, mis on siiski ise de jure Boliivia pealinn. Lend kulges maaliliselt yle m2gede. Ilus valge linn on ja umbes 1000 meetrit madalamal kui La Paz, nii et vahelduseks j2lle p2ris soe. Yhel t2naval seisis k6rvuti viis lauakest, laual kaustik v6i paar ja laua taga inimene. Laua kohal p2evavari kirjaga "Impuestos". Pealiskaudsel vaatlusel kahjuks ei saanud aru, kas oli tegu vaba6hu-maksukogumispunktiga v6i tagastati seal kodanikele hoopis enammakstud tulumaksu. Igatahes tore m6te, kahjuks Eesti kliimasse vist h2sti ei sobiks.

Elo

Kuidas p22seda maamaksust?

Loen kodumaistest lehtedest, et Edgar on oma enda valijaid pitsitama hakanud ja pension2ridel on nyyd maamaksuga peenike pihus. Sarnase olukorra ees olid kord vist ka Titicaca j2rve 22res elavad indiaanlased. Leidlike inimestena saagisid nad madalamast veest lahti k6rkjam2ttad, mis juurte ja 6humullide t6ttu veepeal pysivad. M2ttad seoti kokku, nendele asetati risti-r2sti k6rkjaid ja nii syndiski L6una-Peruu yks suurimaid turismiobjekte, Urose ujuvad saared. Siin on kyllaga m6tlemisainet Tallinna elanikele;) Yks selline saar pidavat vastu 40 aastat, aeg-ajalt tuleb uusi k6rkjaid lihtsalt peale visata.

Saared ise olid loomulikult huvitavad ja ainulaadsed. Sellest on aru saanud ka kohalik turismit88stus ning saareelanikud. K6ik see viis selleni, et saarereisi l6pus oli tsirkuse tunne ning ajas kergelt iiveldama;)

Marek

La Paz

Oleme Boliivia pealinna j6udnud. La Paz peaks olema maailma k6rgeim pealinn (3660 meetrit yle merepinna). Peale selle on La Paz veel linn, kus v6ib n2ha kuidas paarisajapealine meestehulk 42 tollist telekat vaadates pool linna peat2navast kinni paneb ja kuidas politseinik k2sitsi valgusfoori sisse-v2lja lylitab. Lisaks saab linna yhes parimas restoranis 3-k2igulise 6htus66gi klaasi veiniga 300 krooni eest (tip included). Kas ma mainisin, et see on 6htus88k kahele?;).

Muide, t2na sai lugeda uudist, et Nazca joonte kohal ei tahtnud 6hk kanda 5 prantsuse turisti ning nende lennuk kukkus alla. K6ik said surma:(

Marek

Laama (vist)

Veel Machu Picchust ja turismist

J2ime pooleli selle juurde, et kuidas Machu Picchule p22seda. Peale matkamise on veel v6imalus rongiga s6ita. Monopoolses seisundis PeruRail on lahkelt pannud k2ima rongid ning s6ltuvalt reisiklassist maksad kas palju v6i v2ga palju. Turiste kohalike rongi ei lasta. Peruu valitsus v2idab kyll, et peale PeruRaili v6ivad samal teel rongiteenust pakkuda ka teised ettev6tjad, aga miskip2rast soovijaid ei ole. Ju ei tasu siis p2evas paartuhat turisti u 100 USD eest kolme s6idutunni kaugusele vedamine end 2ra;)

Kui rong on sind Aguas Calientesesse viinud, siis on Machu Picchu juba k2ega katsuda. Tuleb ainult veel 20 minutit m88da tasast maad jalutada ja siis 2 kilomeetrit m2kke ronida. See ei tohiks palju yle tunni aega v6tta. Kui aga jalad ei kanna v6i laiskus kimbutab, siis saab m2kke s6ita ka bussiga. Edasi-tagasi pilet maksab 12 USD;) Loodame, et riigihankega on v2lja valitud ikka k6ige odavam teenusepakkuja;)

M2e otsas olles v6ite astuda sisse Machu Picchu v2ravatest. Seda muidugi siis, kui olete eelnevalt ostnud 44 USDi maksnud pileti (v6rdluseks: Angkor Wati pilet maksis 20 USD). Pilet kehtib yhe p2eva. Ei mingit vastutulekut, et saaks sama piletiga vaadata varemeid eelmise p2eva 6htul v6i j2rgmise p2eva hommikul. Pole muud teha kui maksad, sest vaatamata ju Machu Picchut ometi ei j2ta. Siinkohal tervitaks s6ber Andrest, kes m6ni aasta tagasi Cuzcos napsutama kukkus ja Machu Picchu vaatamata j2ttis;)

Lugeja v6ib nyyd kurjaks saada, et miks ta ihnuskoi maailmaime asemel ainult rahast kirjutab. No aga eks ikka seep2rast, et viimasel ajal on tunne, et oled mitte ainult t2navakaupmeestele vaid ka Peruu valitsusele jalgadega rahakott;) Tahad kylastada Cuzco vaatamisv22rsuseid? Palun, siin on yle 20 USD maksev 10 p2eva kehtiv turistipilet paarikymnesse kohta. Ah ei taha k6ikidesse kohtadesse minna? No kahju kyll, yksikpileteid ei myyda. Ok, see oli v2ike liialdus, on ka 1 p2ev kehtiv osaline turismipilet, mis lubas meil 2ra vaadata kahed varemed pyhas orus.

UNESCO on Peruu valitsusele ammu 8elnud, et Machu Picchu jaoks oleks optimaalne 500 turisti p2evas. Selle peale n2itab Peruu valitsus muidugi keskmist n2ppu ning seab r66msalt piiriks 2500. Seni, kuni turismist tuleb rohkem pappi kui UNESCOlt, ei muutu midagi. Kymmekond aastat tagasi lasi nyyd taaskord presidendiks olev mees Ladina Ameerika tippkohtumise tarvis Machu Picchu yhelt v2ljakult maha l6hkuda samba! Eks ikka seep2rast, et muidu ei saanuks helikopterid riigipeadega sinna maanduda. UNESCOl polnud loomulikult muud teha kui kimeda h22lega kiljuda.

T6e huvides tuleb tunnistada, et riik ei v6ta ainult turistidelt raha 2ra, vaid katsub yht-teist vastu kah anda. Turismiinfopunktid on t2itsa tasemel ja korraliku materjalivalikuga. Lisaks t88tab ka midagi tarbijakaitsetaolist.

Ja et oleks yheselt selge: Peruu meile meeldib. Valitsust on lihtsalt igal pool hea kiruda;)

Marek

Kondori lend

Leia pildilt viscacha!

Machu Picchu

Oleme j2lle tagasi Cuzcos ja naudime tsivilisatsiooni r66me (hea toit ja pehme WC-paber) ning piinu (s22skedena tyytyd t2navakauplejad). Vahepeal sai yle vaadatud uueks maailmaimeks h22letatud Machu Picchu linn. Oli hingematvalt ilus kyll, vaatamata sellele, et keskp2eval seal tuhatkond turisti ringi vudis. Selleks ajaks tuli lihtsalt m6ni v2hemk2idav koht leida ning tuurigruppide lahkudes suhtelist rahu ja vaikust edasi nautida. Kuna territoorium oli suur, siis ei tekkinud vaiksemate nurgakeste leidmisega probleeme.

Kuidas Machu Picchule p22seda? Klassikaline viis on matkata kolm p2eva m88da klassikalist inka rada. See on rangelt reguleeritud tegevus ning rajale p22seb p2evas 200 turisti. Loomulikult t2hendab see seda, et koht gruppi tuleb kuid varem kinni panna. Kuna meil polnud aimugi kuna me Cuzcosse j6uame, siis klassikaline m2tk j2i 2ra. Valisime Machu Picchule j6udmiseks nn Inka Jungle Traili. See sisaldas rattas6itu, matkamist ning k8ie kyljes rippuvas kastis j6e yletamist. Oli teine parajalt v2sitav ning elamusi pakkuv. Dzhunglit loomulikult ei olnud, see oli v2ike liialdus. Amazonase vihmametsades end s22skedel hammustada lasknud inimene ei kutsu ju iga banaaniv6sa enam dzhungliks;)?

Tundub, et meid visatakse nyyd netipunktist v2lja. Kirjutan m6nel teisel p2eval edasi.

Marek