Tuesday, March 18, 2008

S"aased imevad



J2rgnevas postituses prahvatab vimm, mis kogunend salaja, st ma kavatsen kaevelda asjade yle, mis on viimasel ajal soovida j2tnud. Hetkel meenub neid kaks - s22sed ja turismit88tajad.

T2na deserteerusime dzhunglist, p2ev plaanitust varem. Moskiitod - suured nagu varblased;) -tahtsid 2ra tappa, hoolimata kolmest erinevast s22set6rjevahendist, mida me endale meeleheitlikult peale uhasime. Lugesin kord kusagilt ajakirjast yhe naisterahva 6petust, et s22ski ei tule mitte tappa, vaid nendega s6braks saada - siis nad ei hammustavat. Kangesti oleks tahtnud n2ha teda seal moskiitopadrikus nendega s6brustamas, ausalt. Me loomulikult teadsime, et dzhunglis neid leidub; millega me aga arvestada ei osanud, oli asjaolu, et ainuke koht meie metsalaagris, kus neist hetkekski rahu saab, on voodis moskiitov6rgu all. Seda omakorda seet6ttu, et h2rrasmees, kelle k2est me oma 4-p2evase dzhungliseikluse soetasime, ei kirjeldanud sealseid elamistingimusi just ylem22ra t6etruult. Me teadsime fotodelt, et jungle lodge on LIHTNE, kuid viisakas (private bath, lubati lausa). Kahetunnise paadis6idu j2rel selvasse j6udes ootas meid aga laudadest h6redalt kokku klopsitud, sama h6redate ylevalt lahtiste vaheseintega ja 6lgkatusega, r22mas... no ytleme et hoone. Ylevalt avatud ruum v6imaldas jagada k6iki oma toiminguid alates valjemast hingamisest ka k6rvaltubade asukatega, seega ei tekkinud kordagi yksildast tunnet. Pump oli kyll mitmendat p2eva rikkis, aga juba m6ne tunni p2rast eraldati meile l6puks 2mber pruuni j6eveega, millega sooritada erinevaid hygieenitoiminguid. Teises lobudikus asus "ruum s88miseks ja l66gastumiseks", mis oli igast kyljest avatud ja kus seega sai veeta meeleolukaid 6htutunde s22ski tappes, kirudes ja v2rskeid hammustusi kratsides. OK, elame seikluslikult! Aga andke meile siis v2hemasti tore dzhungligiid... oi, kas see ambaal ongi meie giid? Esialgsest ettevaatlikust antipaatiast sai yhe 88p2evaga aktiivne j2lestus. Highlightiks hetk, kui noormees ronis puu otsa laisklooma alla tooma ja pillas ta k2est, nii et vaene loomake k6rgelt puu otsast alla ja myrtsatades meile kanuusse sadas. Napilt m88da Shveitsi tydrukust, kes oli just saabunud ja ehmatas end nutma ning j2ttis j2rgmise kanuus6idu vahele (t6e huvides peab siiski mainima, et ta ehmatas ka k6igi muude fauna ilmingute, sh tulek2rbse, konna, tarantli ja isegi pisikese kala peale, kes kogemata paati hyppas). P2ris huvitav kindlustusjuhtum oleks muidugi olnud - laiskloomaga p2he saamine (hit by a sloth). Laisik 6nneks toibus varsti ja ronis flegmaatiliselt puu otsa tagasi (n2eb v6ibolla ainult aeg-ajalt lendamist unes).

Lisaks eluslooduse kehvale kohtlemisele ilmutas giid suurt kiindumust Mareki (keda ta Marcoseks kutsus) ja m2rgatavat yksk6iksust ylej22nud inimeste (st minu ja shveitslanna) suhtes. Seega suunas ta praktiliselt k6ik oma kyimused ja t2helepanekud Marcosele kui ilmselgele arvamusliidrile ja pater familiasele. Ning muidugi pisiasi, et ta ei r22kinud n2htud loomade ega lindude kohta meile praktiliselt mitte midagi - ilmselt ei mahtunud bioloogiatunnid tema 5-klassilisse haridusteesse.



Myrk enam-v2hem v2lja pritsitud!;) Muide - samas laagris olid m6ni p2ev enne meid viibinud veel kaks naist ja yks mees Eestist. Neile ilmselt meeldis, sest nad olla seal suisa viis p2eva veetnud. Giid jutustas mulle, kui vingelt ta oli yhega Eesti tydrukutest liini ajanud ja valetanud, et on vallaline - naine t88tab tal samas laagris kokana - tema naine ju inglise keelest aru ei saa. Ah jaa, n2ed, giidi viletsa inglise keele kallal bitchimine l2kski mul enne t2itsa meelest;)

Galapagose saartel, kus turism on karmilt reguleeritud, ootasime me muide samuti giidi, kes korralikus inglise keeles loomade-lindude kohta igasugu asju r22giks, aga ega sealgi suurt paremini l2inud. Jorge oli tore mees kyll, aga inglise keeles oskas ta p6hiliselt 8elda, et this is one very special place ja I have a nice surprise for you. Aga v6rreldes Amazonase ahv-mehega oli Jorge lausa turismijumal ise. Kusjuures nii saartel kui ka vihmametsas oli n2ha, et samas kohas t88tas ka palju asjalikumaid giide. Alati ei saagi vedada, aga kas peab siis kaks korda j2rjest nii eba-vedama?




Siinkohal hoiatuseks ka laagri nimi - Carrusel Tapira Lodge. Kui sealseteks oludeks valmis olla, v6ib seal kindlasti kirjeldatust toredam olla. Meile lihtsalt keegi enne t2na hommikut ei maininud, et tegu on "seikluslaagriga" (adventure camp)... Meie giidi kohta leiab internetist muide muudegi v2gitegude kirjelduse, mis on... piisavalt r6ve. Oldagu hoiatatud.




Aga - vihmamets ise oli loomulikult v2ga 2ge (s22sed v2lja arvatud) ja varahommikul pimedas yleujutatud metsas kanuuga ringi s6udmine, tulek2rbsed ymberringi pimeduses s2tendamas, maagiline. Piraajat me ei n2inud ja ainuke kaiman oli vaid k2mblasuurune, aga kihvt oli ikkagi. Ja nii umbes n2dala p2rast, kui k6ik need sajad s22sehammustused enam ei sygele, tundub see k6ik kindlasti veel naljakam kui praegu.




Elo

No comments: