Nii. Arequipas k2idud ja nyyd oleme juba Cuzcos. Arequipa mulle meeldis, seal sai v2ga h2sti syya:) Alpakat (laama sugulane) proovisime ka - kui poleks olnud seda liha maitset (mis lihal kahjuks ikka kipub olema), siis oleks olnud p2ris hea. Arequipa on muidu ka kena linn, paljud majad on tehtud valgest vulkaanilise p2ritoluga kivist, mis peaks p2ikese k2es s2tendama, aga tegelikult eriti ei s2tenda, sest 6husaastus on oma t88 teinud. Plaza de Armas oli ilus ja selle 22res ka hiigelsuur katedraal. Tahtsime muuseumis vaadata "j22printsess Juanitat", u 500 a vanust inka tydruku h2stis2ilinud muumiat, mille (v6i kelle?) m2gironijad 1995. aastal leidsid, aga ta oli iga-aastases korralises hoolduses. Tema asemel sai vaadata teist, veidi v2hem h2sti s2ilinud muumia-neiut. Aga muuseum oli huvitav, giidist tytarlaps r22kis siinses m6istes ylihead inglise keelt ja ei vuristanudki oma teksti peast maha. Saan muidu hispaaniakeelsete giididega juba ka enam-v2hem hakkama, aga umbes pool teksti l2heb siis ikkagi kaduma, Marek peab p2rast t2iendama;p Ega midagi, nyyd, kui reisi l6puni on j22nud vaid umbes 7 n2dalat, kraamisin kotist v2lja ka hispaania keele 6piku kindla kavatsusega sinna seekord isegi sisse vaadata. Loodetavasti...
Arequipast k2isime kahep2evasel ekskursioonil Colca kanjonisse, mis on sygavuselt teine maailmas (u 3000 meetrit, st Suurest Kanjonist kaks korda sygavam). T6usime p2ris k6rgele m2gedesse, k6rgeimas punktis j2i 5000 meetrist vaid veidi puudu. M2estikuhaiguse profylaktika m6ttes j6ime kokalehtedest teed (arvan, et saunaviha leotis maitseks sarnaselt, aga mulle meeldis) ja n2risime kindluse m6ttes kokalehti veel niisama ka. Emmele - ei, see ei ole narkootikum;) Lehed keeratakse ymber katalysaatorina toimiva lubjakivi tykikese ja neid n2rides saavad hambad uskumatult puhtaks. Igatahes mingeid m2estikuvaevusi meil ei tekkinud, aga olime niisamagi h2dised - Marek kylmetunud ja mina magamatuse ning travel-sicknessi koosm6jus pool-zombie. 6htuks v6tsime siiski jalad alla ja k2isime m2gede vahel kuumaveeallikates ligunemas ning j2rgmisel hommikul varavalges kondoreid imetlemas. Kanjon oli imeilus. Tagasi Arequipas, v6tsime ette j2rjekordse 9-tunnise bussireisi, et Cuzcosse saada (k6ik kuni 5-tunnised s6idud liigituvad mul juba lyhikesteks). Ei olnud v2ga mugav 88buss, kuigi iste k2is suht alla - meie taga istuvad indiaanimutid saalisid iga natukese aja tagant vetsu v6i pagan teab kuhu ja paugutasid uksega ning magada eriti ei 6nnestunud. Cuzcosse j6udsime t2na hommikul seega ysna kapsastena. Kohe oli ka tunda, et tegu on selle reisi ilmselt suurima turistil6ksuga - kell kolmveerand 6 hommikul yritati meile bussijaamas juba igasuguseid turismiteenuseid p2he m22rida. Leidsime 6nneks meeldiva hotelli v6luvas San Blasi linnaosas ning tudusime algatuseks veidi. Koloniaalhoone, aatriumis kamin ja minu k6ige lemmikumat sorti punane kass. Jube lahe kass on, ma ei tea, kas ma yldse raatsin sealt hotellist 2ra minna! Selline noor ja 2rgas ja uudishimulik. Ja eesk2tt t2pselt 6iget sorti punane. Tahaaan oma kassi!!!
Homme vaatame Cuzcos ringi ja toibutame Mareki tervist, siis tahaks matkama minna ja Machu Picchule j6uda (kuidas muidu;p). Cuzco tundub v2ga ilus ja kui keegi parajasti ei yrita sulle oma restorani, massaazhi v6i manikyyri p2he m22rida ega n6ua, et v6iks su matkasaapad 2ra viksida (no t6epoolest!), on siin jalutamine t6eline r66m. Nendel hetkedel, kui yritab, on kyll tunne, et arenenud turism on saatanast. N2is, kaua me jaksame viisakalt "No, gracias" 8elda. Eriliste tyytuste puhul aitab muide v2ga h2sti see, kui nendega eesti keeles vastu r22kida:)
Elo
No comments:
Post a Comment