Seda ja teist

Nagu vahepealsetest postitustest loodetavasti aru v6ib saada, oleme kolinud yle Boliiviasse. Peruus s88mata j22nud ceviche'id (laimimahlas, sibula ja tshilliga marineeritud kala vm mereelukad) ning joomata pisco sour'd natuke kripeldavad kyll - oleks j6udnud rohkem! -, aga veetsime seal niigi terve kuu.

Piiri yletasime niisiis Titicaca j2rve piirkonnas ja kylastasime j2rvesaari nii siin- kui ka sealpool piiri. Saared tekitasid vastakaid tundeid. Urose k6rkjasaari Marek mainis. Iseenesest oleks olnud v2ga tore seal ringi vetruda ja totorapaadis ennast Thor Heyerdahliks m6elda, aga jah... tegelikkuses oli v2ikse (7 perekonda mahutava) saare keskosa suveniire t2is laotatud ja "compra, señorina!" k6las nagu mantra. Kui saarelt lahkuma asusime (m66duka tasu eest ylalmainitud k6rkjapaadis), esitasid saarlannad meile ketshua- ja aimaraakeelse laulujupikese, l6petuseks aga m6ned read "Vamos a la playat". Vot see oli juba piinlik. Paati ronis ka kaks tatist lapsukest, kes yles6idu ajal omakorda erinevates keeltes laulda jorisesid ja p2rast selle eest raha norisid. Teisalt, mida neile inimestele ikka ette heita - kui turistid nende hoovi voorivad, siis oleks ka veider, kui nad sellest v6imalikult palju kasu ei yritaks l6igata. N6me tunne oli ikkagi.

Boliivia poolel k2isime Isla del Solil, saarel, kus usutakse olevat syndinud nii p2ike, Viracocha kui ka esimene inka ja kes k6ik veel. Saarel matkates avanesid igal sammul ylimalt kaunid vaated (m6ned neist t6esti h2mmastavalt vahemerelised), aga saareelanike n2gudelt peegeldus t6sine tylpimus turistide n2gemisest. Esimene koht me reisil, kus ykski inimene ei tervitanud ega naeratanud, v2he sellest - keegi ei vaadanud kordagi isegi otsa ja 6hkkond oli peaaegu vaenulik. Umbes nagu Eestis yhiss6idukis;) Samas ei olnud nad ilmselt suutnud p6latud turistidelt laekuva raha kasutamises kokkuleppele j6uda ja saare eri osades asusid kontrollpunktid, kust edasimineku eest n6uti piletiraha... Yhes6naga isu 88seks saarele j22da kadus 2ra.

Liikusime edasi La Pazi. Seal oli 6hk p2ris saastatud, t2nu linna kausjale asukohale ja paksu musta tossu v2lja ajavatele s6idukitele. Nina kripeldas pidevalt, tipptunnine Liivalaia t2nav oleks selle k6rval nagu jalutusk2ik m2estiku6hus. V6i r22gib minus nostalgia?;) Aga syya sai seal kuninglikult, nagu juba mainitud. Kui keegi La Pazi minemas on, siis kysige, me soovitame teile restorane. M6lemad asusid sellises nurgataguses, kuhu niisama juhuslikult sisse ei jalutaks. Mareki veisecarpaccio kapparitega t6i igatahes ka minusugusele lihap6lgurile praktiliselt h2rdusepisarad silma. Midagi nii head olen ma saanud kord Boccas, aga Boccas ei maksnud see kyll 35 krooni.

Veel oleksime La Pazis peaaegu sattunud presidendilossi ees toimuva meeleavalduse keskele (saime natuke mingit korralekutsuvat gaasi nuusutada) ja k2isime Tihuanaco varemeid vaatamas. Ysna m6ttetu, sest enamiku sealsetest hoonetest on kylamehed ja muud ehitushuvilised aegade jooksul laiali tassinud. N2ha sai m6nd osaliselt rekonstrueeritud templit ja myyri ning m6nda suurt monoliiti. Parasjagu oli k2sil ka muuseumi ehitamine, kuhu enamik originaalasju ilmselt ymber paigutatakse.

Raske sydamega loobusime 12-16 tunnisest (erinevatel andmetel) bussis6idust ja lendasime t2na hommikul Sucresse, mis on siiski ise de jure Boliivia pealinn. Lend kulges maaliliselt yle m2gede. Ilus valge linn on ja umbes 1000 meetrit madalamal kui La Paz, nii et vahelduseks j2lle p2ris soe. Yhel t2naval seisis k6rvuti viis lauakest, laual kaustik v6i paar ja laua taga inimene. Laua kohal p2evavari kirjaga "Impuestos". Pealiskaudsel vaatlusel kahjuks ei saanud aru, kas oli tegu vaba6hu-maksukogumispunktiga v6i tagastati seal kodanikele hoopis enammakstud tulumaksu. Igatahes tore m6te, kahjuks Eesti kliimasse vist h2sti ei sobiks.

Elo