Juhhuu, ma olen tagasi sadulas! Nii-8elda. Olin kolm ja pool p2eva siruli millegagi, mis algas nagu toidumyrgitus ja j2tkus enam-v2hem sama ebameeldivalt. Ei suutnud suurt muud kui kurvalt niuksuda ja vaikselt haliseda - eile 6htul, kui tervis ja koos sellega huumorimeel minusse vaikselt tagasi voolasid, Marek demonstreeris, kuidas see umbes k6las. Kui see oli tegelikult pooltki nii naljakas, v6iksin sellega ilmselt elatist teenida. Kuni see k6ik aga veel kestis, tundus mulle kyll v2hemalt kord p2evas, et end nii n6dra ja j6uetuna tundval inimeselapsel vaevalt suurt elulootust on ja... noh, kurb oli. Enda, pere ja s6prade p2rast. Noor inimene ju ikkagi veel;). Et k6ik ei pruugi olla veel p2riselt kadunud, hakkas tunduma niisiis eile 6htul, kui mul tekkis v6itmatu isu t2isteraleivaga v2rske kurgi v6ileiva j2rele. Ela seemneleivaga. Leho-Kerttu, kui te tahate tohutult populaarsust v6ita, siis v6tke lennujaama v6ileiba kaasa!:D Saaremaa v6iga paluks.
T2na aga - oh 6ndsust! Nagu ikka p2rast pikka ja kurnavat haigust;D, tunnen end palju parema inimesena. Kerge (mitte eriti yle 40 kilo ilmselt;) ja helge on olla. Marek transportis mu abitut seisundit 2ra kasutades meid muuseas vahepeal Sucrest Potosisse. Ja k2is t2na kaevanduses - taaskord k6rghariduse ja kontorit88 eelistes veendumas. Nii et edasi las r22gib see, kellel midagi ka 8elda on. Ma pyyan ka tulevikus tema v2sitavate ja faktitihedate postituste sekka natuke kosutavalt tyhja juttu pakkuda:)
Elo
No comments:
Post a Comment