Rahvaspordip2evad

Ega me kogu aeg kah ei ole restoranist restorani ja muuseumist muuseumi k2inud. Peale Quitost lahkumist s6itsime Bañosesse, mis on kohalik kuurortlinn, ja tegelesime seal m66dukalt spordiga. Esimesel p2eval rentisime m2gijalgrattad ja veeresime dzhunglilinna Puyo poole minema. Kuna alustasime m6nusalt hilja, siis Puyosse ei j6udnud, kuid see polnudki eesm2rk. Eesm2rk oli rahulikult s6ita ja Pastaza j6kke kukkuvaid koski vaadata. Yhe juurde tuli natuke matkata kah. Kogu tee siiski allam2ge ei olnud, vahepeal pidi natuke v2ntama kah. Kui isu t2is sai ja p2ike madalale hakkas vajuma, siis peatasime bussi, panime rattad pakiruumi ja vurasime Bañosesse tagasi.

Teisel p2eval tegime raftingut m88da Río Pastazat. Elo jaoks oli see esimene kord, seega v6tsime ette III kategooria k2restikud. Tore oli, m2rjaks sai kah. Ymber seekord ei l2inud ja vette ei kukkunud. J6gi oli vihmade t6ttu natuke pruun, aga kahel pool k6rguvad rohelised kaldad j6tsid v6imsa mulje. 6htul kosutasime raputatud ihusid sooja(kuuma)veebasseinides. Linnakese k6rval ajab tossu v2lja Tungurahua vulkaan, aga laavat ei paista kuskilt. Suitsev vulkaan on muidugi kah tore, aga laavat v2lja ajav oleks veel toredam.

Bañosest seiklesime natuke Quito poole tagasi, Quilotoa laguuni juurde. See on endine vulkaanikraater, mis on nyyd vett t2is. K6rgus oli yle 4000 meetri, mis t2hendas, et oli jahe ja liikumine juba veidi v2sitav. Vaated olid aga v6imsad. Tagasiteel n2itas end korraks ka muidu pilvedesse mattunud Cotopaxi vulkaan.

Nyyd aga Nariz del Diablo rongis6idust: Olen seda kuulsat rongis6itu dokumentaalfilmidest n2inud ja raamatutest lugenud ning kujunenud ettekujutus oli umbes selline, et istun koos indiaanlastega pampude otsas vaguni katusel, imetlen suurep2raseid vaateid ja soendan k2si ymber kuuma canelazotopsi. Tegelikkus oli aga teine. Ja suht kole. Vihm oli tekitanud maalihkeid, mis raudteed vigastanud. Seet6ttu ootas meid hommikul kell 6 Riobamba rongijaamas rongi asemel buss, mis meid 2 tunniga (rongis6it kestnuks 5) Alausisse viis. Rongis6idu huvitavam osa ehk Nariz del Diablo (Saatana nina on vist m2e nimi, mida m88da rong alla ja p2rast taas ylesse ronib) hakkavat sealt ning olevat s6idetav. Alausis ei olnud vana suitsu pahvivat vedurit, vaid buss, millel rongi rattad all. See buss aeti turiste t2is, v6eti 8 dollarit piletiraha ning s6idutati l2bi Nariz del Diablo raudteel6igu. Turistid pildistasid k6ike, mis aknast paistis. V2lklampe s2hvis nagu Oscarite jagamise punasel vaibal. Meie vaatasime suht kohkunud n2gudega ringi, sest akendest avanev vaade ei olnud midagi sellist mida me oma tavalistel bussis6itudel n2inud poleks. Selline vahe on siis unistustel ja tegelikkusel;)

Marek