Lyhidalt toimunust

K6igepealt, kui kedagi huvitab, kuidas me hispaania keelega hakkama saame, siis - tunnistan ausalt - mina eriti ei saagi. St olen suuteline oma elut2htsad jutud (nagu s88gi tellimine jmt) enamv2hem maha pidama, aga ma ei saa aru, mida inimesed ytlevad! Yllatus-yllatus, aga enamik ei r22gi nii selgelt ja artikuleeritult, nagu hisp keele 6ppimise plaadil;p Paljud pudistavad endale nina alla ja enamv2hem k6ik neelavad s6nal6ppe. Ja r22givad kiiresti! Nii et ma olen omandanud harjumuse a) m6istvalt noogutada ja naeratada v6i b) lihtsalt naeratada, ise mitte m6hkugi aru saades. Kui s6navada l2bi on, kysin Marekilt, mida see t2hendas. Alati ei tea tema ka:)

Oleme vahepeal l2binud mitmeid toredaid linnu. Ah jaa, enne sukeldusime Tagangas - midagi v2ga vapustavat ei n2inud, suuri ajukoralle ja v2ikeseid ning keskmiselt suuri kalu peamiselt (trompetkala, barrakuudat, papagoikala jne). Ja yhte v2hki. Taganga l2rm meid rohkem ei veedelnud - seal tympsus igas putkas ja s88gikohas konkureeriv muusika, mis yle vee kenasti meie hotellituppa kandus. Hotell paiknes muidu lahedalt otse rannas ja mul oli hea rahulik, sest Marek vedeles kenasti r6dul v6rkkiiges ja vaatles binoklist kohalikke tshikke ega virisenud yldse. Arutles vaid, et ei tea, kas on kunstrinnad v6i ehtsad.

Tagangast s6itsime Santa Martasse, sealt kohe edasi Bucaramangasse ja veel edasi Gironi. Palju bussis6itu! Aga Giron oli kihvt koloniaallinnake, hoopis teist masti kui Cartagena. Selline... monokroomne. Yles-alla looklevad t2navad ning madalad valged majad pruunide uste ja r6dudega. Uudistasime veidi ja s6itsime edasi San Gili. M6tlesime seal raftingut teha, aga ei teinud ja muus osas oli see suht m6ttetu koht. Ajalukku l2heb eesk2tt linnana, kus me s6ime (peaaegu) 2ra s6iduauto rehvi suuruse pizza.

Ja tegime v2ikese k6rvalep6ike veel yhte pisikesse idyllilisse koloniaallinna nimega Barichara, j2lle hoopis oman2olisesse.

Eilne p2ev heitis meid troopikast kylma k2tte - Tunja linna, mis asub u 2800 m k6rgusel. Veidi raske oli hingata, aga pole midagi, tulebki harjutama hakata. Teel Tunjasse n2idati bussis Kasahstani filmi "Nomaad", vene keeles. 88 magasime kahe paksu vaiba all, 6nneks tuli dushist yle jupi aja ka sooja vett. Ja kuna meile bussis6it kord juba nii kangesti meeldib, tegime seda t2na veel, 6nneks vaid kolmveerand tundi, laskudes veidi madalamale. Oleme praegu j2rjekordses ilusas koloniaallinnakeses, mis kannab Villa de Leyva nime ja on kohalike seas ysna populaarne turismiobjekt. Meie jaoks t2hendab see peamiselt seda, et saab j2lle inimese moodi syya;) Lisaks algas siin just kolmep2evane astronoomide konverents, kuid oh 6nnetust, oma teleskoop peab kaasas olema. Homme teretulnud vaheldusena bussis6itu kavas ei ole. Kui ikka k2tes ja jalgades j6udu on, siis laenutame jalgrattad ja v2ntame ymbruskonnas ringi. Mina tahan n2ha yhte v2ga vana asja - fossiili, mille kohta LP arvab, et see on "m6istlikult h2stis2ilinud" - ja Marek tahab kylastada jaanalinnufarmi ning syya yhe suure linnu.

Elo