Tyli6unad

Reisijutu vahele veidi ka ajaloolisi ja/v6i p2evapoliitilisi m6lgutisi. Tahaks nimelt r22kida L6una-Ameerika riikide piiritylidest naabrite ja mitte-nii-naabritega.

Yhes Boliiviast r22kivas postituses sai juba mainitud seda, et Tshiili v6ttis Boliivialt 2ra suure tyki mere22rset maad ning j2ttis Boliivia "maavangi". Loomulikult n2evad Boliivia ja Tshiili 1879-1883.a toimunud konflikti erinevalt. Boliivia n2eb suurt ylekohut ja Thiili 6igluse jaluleseadmist. Naljakas oli see, et meie esimesel bussis6idul Tshiilis ei n2idatud telekast mitte Jackie Chani, vaid dokumentaalfilmi nn "Vaikse ookeani s6jast". Film oli loomulikult Tshiilis tehtud ja esindas Tshiili vaateid. Nimelt olla kogu mere22rne ala olnud ebaselge staatusega, kuna seal elasid tshiillased, kes kaevandasid salpeetrit Briti kompaniidele. Korra majja l88miseks s6lmisid Boliivia ja Tshiili lepingu, kus Tshiili tunnistas Boliivia 6igust nimet alale, kuid Boliivia kohustus 25 aastat seal makse mitte t6stma. Kuna nitraatide hind maailmaturul t6usis, siis tekkis Boliivial kiusatus makse t6sta. M6eldud ja tehtud. Seepeale luges Tshiili lepingu tyhiseks ja viis oma v2ed Antofagasta sadamalinna, mis langes v6itluseta (Pole ime, kuna 80% elanikest olid tshiillased). Sekka l6i ka Peruu, kelle jaoks l6ppes asi sellega, et Tshiili v2ed marssisid varsti Limas ringi ning Thiilile tuli 2ra anda tykike maad. Eks Tshiilist tuleb kah aru saada, kuna nemad pidid Argentiina sekkumise v2ltimiseks neile Andidest itta j22va Patagoonia loovutama. Dokumentaalfilmis kysitleti nii Boliivia kui ka Tshiili 6pilasi ning esimesed ei teadnud lepingust ja selle v2idetavast rikkumisest loomulikult midagi.

Argentiinas ei saa loomulikult m88da Falklandi saarte ... (loomulikult tahtsin 6elda Malviinide;) konfliktist. Kuigi ei ole veel n2inud seintel kirju "Malvinas son Argentinas" (Malviinid kuuluvad Argentiinale), siis ajalehtedes ja telekas antakse rahvusliku ilmateate all edasi saartel toimuvad sajud ja tormid. Vaidlusalune territoorium avastati hollandlase poolt, seda uurisid britid ja sellele tegid esimese koloonia prantslased. Britid kuulutasid saared enda omaks 1833.aastal ning saareelanikud peavad end ise brittideks. Argentiina majandusel l2ks 80-ndatel junta juhtimisel kehvasti ning vaja oli v2ikest v6idukat s6da. 1982.a aprillis viis Argentiina oma kehva ettevalmistuse ja varustusega nekrutid saartele. Kaks ja pool kuud hiljem viisid briti s6jalaevad Argentiina s6javangid tagasi Argentiinasse. Nimelt ei l2inud Raudsel Leedil Inglismaal parajasti kah just k6ige paremini ning ta otsustas saartest v6itluseta mitte loobuda. SAS ja RAF kytsid argentiinlastele korraliku sauna. See on kah peale "Jumala k2e" yks p6hjustest, miks Argentiina ja Inglismaa vahelised vutimatshid sageli nii tulised on.

Selline kuiv jutt sai seekord.

Marek