Ootame Rio Gallegoses lennukit, mis meid l2bi Buenos Airese Iguazu jugade juurde viiks. Kargest sygisest troopikasse. Lend l2heb 2.45;) Vahepeal toimunust:
Mendozast ja Barilochest s6itsime Atlandi 22rde, Puerto Madryni. Selle linna turismimagnet on vaalad. Meie sattusime sinna aga v2ljaspool vaalahooaega ja v6tsime seda kohta kui vahepeatust El Calafatesse minekuks. Hommikus88gilauas aga lugesime, et paar p2eva tagasi olevat juba vaalu n2htud. Rentisime rattad ja v2ntasime randa. Tee oli kruusane ja tolmas hirmsasti. Lisaks puhus Patagooniale igiomane tuul. J6udsime kohale, aga vaalad j2id tulemata. Kykitasime liivatormi eest p66sa taga ja vaatasime niisama suurt ookeani.
J2rgmine peatuskoht oli El Calafate. Selle koha teevad kuulsaks liustikud. Vaatasime isegi yhe yle. Perito Moreno ei ole k6ige suurem sealne liustik, aga tema teeb eriliseks see, et selle kyljest sagedasti suuri j22tykke pudeneb. N2gime ja kuulsime meiegi, kuidas j22kamakad vette plartsatasid. Ma poleks uskunud, et j22l ja lumel nii palju erinevaid v2rve v6ib olla. V2rvilisemaks tegi kogu pildi see, et liustikut ymbritsevatel m2gedel kasvas sygiskirju mets ning liustik ise valgus piimjasse j2rve. Kipun vist end kordama, aga ytlen, et pagana ilus oli.
N2ljas ja janus me ei ole kah vahepeal olnud. Toit on Patagoonias m6nev6rra kallim, aga endiselt hea. S88n hoolega liha ja joon punast veini. Veinita ei ole vist p2evagi m88dunud. Patt oleks j2tta hea ja odav vein ju joomata?
Marek
No comments:
Post a Comment