Reisi algus hakkab kätte jõudma, aeg on esimesed sissekanded teha. Kes veel ei tea, siis 20.01. lendame Madriidi, et sealt järgmisel päeval Caracasesse jõuda. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis 18.05 peaksime me taas armsa isamaa pinnal tagasi olema.
Pikk reis nõuab kohustusliku kirjandusega tutvumist. Mis siis tehtud? Sügisel sai tellitud LP kodulehelt u. 400.- krooni eest (http://www.trip.ee/ foorumi lugejad teavad asjaolusid;) kolm LP reisijuhti (Kolumbia, Ekuador, Boliivia), lisaks ostetud LP South-America on the shoestring ning Estraveli kuldkaardi punktide eest omandatud LP Peruu. Ei saaks öelda, et ma need kõik läbi olen jõudnud lugeda, aga mingi pildi olen vast ikka saanud. Eks paistab palju neist raamatutest reisipauna läheb.
Paar sõna ka mõnest loetud raamatust:
Jüri Ellen, Aivar Jürgenson „Teeäärne Ameerika“ – tore lugemine, aga lugedes tuli rattasadula maitse suhu. Meie treenimatud tagumikud on tõenäoliselt valmis välja kannatama vaid lühemaid rattaretki. Aga au ja kiitus ratturitele, kes retke läbi tegid ja selle viitsisid raamatusse raiuda.
Helen ja Frank Schreider "La Tortuga" – pikast reisist amfiibautoga Alaskalt Tulemaale oli üpris õhuke raamat saanud. Peale reisihuviliste on see kindlasti huvitav lugemine ka automehhaanikutele, kuna sisaldab hulgaliselt detailseid kirjeldusi masina parandamisest. Täitsa loetav raamat, mõned värvikad episoodid.
Toby Green „Retk Darwini jälgedes“ – teisel katsel sain alles raamatu läbi. Lugedes meenus, miks esimene katse pooleli jäi. Darwini teekonda järgiv britt kirjeldab küll väga kenasti ümbritsevat loodust ja inimesi, aga tema tüdruksõbra lahkumine reisi alguses annab kirjeldustele kõvasti musta juurde. Seega tuleb vähemalt esimese poole lugemiseks olla heas tujus.
Nicholas Saunders „Muistne Ameerika“ – ülevaade Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vanadest kultuuridest. Fakte ja nimesid on hirmus palju, mis teeb lugemise raskeks. Sisaldas mõningaid faktivigu, mida tõlkija! allmärkustes parandama pidi.
Miloslav Stingl „Indiaanlased ilma tomahookideta“ – lapsepõlves loetud, tundus siis hirmus igav. Viieteist aastaga on palju paremaks läinud. Kui kiiret ja mõnusat ülevaadet vaja Lõuna-Ameerika indiaanlaste kultuurist ja ajaloost, siis kindlasti parem lugemine kui Saundersi raamat. Kuna autoriks on tšehh (slovakk?) ja väljalaskeaastaks 1981, siis sotsialistlik tekst ja kiidulaul tuleb lihtsalt välja sõeluda.
Artur Lundkvist „Vulkaaniline kontinent“ – Rootsi kommunisti reisikiri Lõuna-Ameerika reisist 50ndatel.
Alexander von Humboldt „Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel“ – väga vana raamat saksa teadlase sulest, kes 19. sajandi alguses Lõuna-Ameerikat uuris. Kardan, et palju informatsiooni on tänaseks vananenud;)
Rohkem ei tulegi hetkel meelde.
Marek
Pikk reis nõuab kohustusliku kirjandusega tutvumist. Mis siis tehtud? Sügisel sai tellitud LP kodulehelt u. 400.- krooni eest (http://www.trip.ee/ foorumi lugejad teavad asjaolusid;) kolm LP reisijuhti (Kolumbia, Ekuador, Boliivia), lisaks ostetud LP South-America on the shoestring ning Estraveli kuldkaardi punktide eest omandatud LP Peruu. Ei saaks öelda, et ma need kõik läbi olen jõudnud lugeda, aga mingi pildi olen vast ikka saanud. Eks paistab palju neist raamatutest reisipauna läheb.
Paar sõna ka mõnest loetud raamatust:
Jüri Ellen, Aivar Jürgenson „Teeäärne Ameerika“ – tore lugemine, aga lugedes tuli rattasadula maitse suhu. Meie treenimatud tagumikud on tõenäoliselt valmis välja kannatama vaid lühemaid rattaretki. Aga au ja kiitus ratturitele, kes retke läbi tegid ja selle viitsisid raamatusse raiuda.
Helen ja Frank Schreider "La Tortuga" – pikast reisist amfiibautoga Alaskalt Tulemaale oli üpris õhuke raamat saanud. Peale reisihuviliste on see kindlasti huvitav lugemine ka automehhaanikutele, kuna sisaldab hulgaliselt detailseid kirjeldusi masina parandamisest. Täitsa loetav raamat, mõned värvikad episoodid.
Toby Green „Retk Darwini jälgedes“ – teisel katsel sain alles raamatu läbi. Lugedes meenus, miks esimene katse pooleli jäi. Darwini teekonda järgiv britt kirjeldab küll väga kenasti ümbritsevat loodust ja inimesi, aga tema tüdruksõbra lahkumine reisi alguses annab kirjeldustele kõvasti musta juurde. Seega tuleb vähemalt esimese poole lugemiseks olla heas tujus.
Nicholas Saunders „Muistne Ameerika“ – ülevaade Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vanadest kultuuridest. Fakte ja nimesid on hirmus palju, mis teeb lugemise raskeks. Sisaldas mõningaid faktivigu, mida tõlkija! allmärkustes parandama pidi.
Miloslav Stingl „Indiaanlased ilma tomahookideta“ – lapsepõlves loetud, tundus siis hirmus igav. Viieteist aastaga on palju paremaks läinud. Kui kiiret ja mõnusat ülevaadet vaja Lõuna-Ameerika indiaanlaste kultuurist ja ajaloost, siis kindlasti parem lugemine kui Saundersi raamat. Kuna autoriks on tšehh (slovakk?) ja väljalaskeaastaks 1981, siis sotsialistlik tekst ja kiidulaul tuleb lihtsalt välja sõeluda.
Artur Lundkvist „Vulkaaniline kontinent“ – Rootsi kommunisti reisikiri Lõuna-Ameerika reisist 50ndatel.
Alexander von Humboldt „Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel“ – väga vana raamat saksa teadlase sulest, kes 19. sajandi alguses Lõuna-Ameerikat uuris. Kardan, et palju informatsiooni on tänaseks vananenud;)
Rohkem ei tulegi hetkel meelde.
Marek
No comments:
Post a Comment