Nyyd oleme j6udnud Cartagenasse, UNESCO maailmap2randisse kuuluvasse koloniaallinna Kariibi mere 22res Kolumbias. Ei saa 8elda, et tee siia lihtne oleks olnud. Olime teel terve 88p2eva. Kuna otsebussile pileteid ei olnud, siis startisime 6htul Caracasest 66bussiga Maracaibo suunas. Buss oli mugav ja odav ja sai isegi magada. Hommikuks olime Maracaibos, kust edasi teekond enam nii sujuv ei olnud.
Por puesto ehk mikrobuss, mis liigub siis, kui t2is saab, v6ttis meidki peale. Reisisihiks oli Kolumbia piirilinn Maicao. S6it pidi kestma veidi yle kahe ja poole tunni, tegelikkuses olime aga teel ligi viis tundi. Kaks paksu neegrimutti, kes bussi manageerisid, ei lasknud oma rahaahnuses juhil kiire s6idu peale bensiini kulutada. Lisaks oli sotsialismi viljastavates tingimustes iga m6ne kilomeetri tagant 6itsele puhkenud m6ni rahvuskaardi, s6jav2e v6i politsei kontrollpunkt. K6ik tahtsid n2ha dokumente ja saada altk2emaksu. Viimast siis selle eest, et nad ei vaataks l2bi bussi katusel olevaid kotte/pakke. Ei kujuta ette, mida reisijad vedasid, aga raha andsid k6ik peale meie. Ju meie kaks seljakotti olid piisavalt v2iksed, et meid yhiskassast v2lja arvati. Plakatid siltidega "Rahvuskaart on sinu turvalisuse jaoks" ja "Rahvuskaardi teenused on tasuta" j2tsid sellise j6hkra korruptsiooni juures eriti naljaka mulje.
Piiriyletus oli sujuv ja Maicaost saime kohe edasi Cartagena bussile. Ka Kolumbia teedel taheti sageli meie passe n2ha, aga siin ma raha liikumist ei n2inud.
Nyyd oleme igatahes Cartagenas ja t2is paksu vaimustust. Linn on veel imelisem, kui ma oodata oskasin. V2rviliste vanade majade kyljes ripuvad puust r2dud, mille servadest pungitavad yle lillep66sad. Saabusime pimedas ja linn oli pea inimtyhi. Hommikune sagimine tuli yllatusena, aga nyyd on taas pimedus ja vaikus maad v6tnud. Priiskame ja peatume koloniaalhotellis. R6dult avaneb vaade t2navale, fuajee on t2is rotangm88blit, k6ik ilus on paari sammu kaugusel. Ostsime kohalikust supermarketist kuhja erinevaid p6nevaid puuvilju ja kavatseme neid varsti proovima minna. Side l6pp.
Marek
Natuke Elo poolt ka. See altk2emaksude kadalipp oli natuke naljakas, aga peamiselt vihastav ja yldiselt ei j22nud mulle p2rast seda tunnet, nagu ma oleksin Venetsueelasse midagi maha unustanud. Tehke enne oma systeem korda, krt. Kolumbia politsei teostas bussis passikontrolli aga j2rgneval moel: eraldas meid passidest ja esitas siis kontrollkysimusi meie nime, p2ritolu, synnikoha - ja last but not least - passinumbri kohta. Ma suutsin enda oma h2diselt ja vigadega v2lja m6elda ja sain v2ga halvakspaneva pilgu osaliseks. Marek tunnistas kohe yles, et ta oma passi numbrit peast ei tea ja noore politseiniku n2ost oli n2ha, et sellised inimesed ei ole siia riiki kyll oodatud. Ta selgitas meile, et Kolumbias on passi number v2ga oluline, sest kui sa seda ette lugeda ei oska, siis on ilmselt tegu koopiaga. V6ltspassi kandja ei ole ometigi suuteline sellist asja p2he 6ppima, eksole.
Aga mis sest enam, Cartagena on t6esti vapustavalt kaunis ja meie 88maja v6rreldes eilsega t6eline edasiminek. Veidi kulunud, kuid sarmikas - nagu p2ris. Inimene peab enda vastu aeg-ajalt lahke olema, sest kes teab, mida teekonnal meile edaspidi pakkuda on;P
Elo
4 comments:
Ma saadan kommentaari, et te teaksite: ma loen!
kodumaal sajab lund ja siseministeerium lükkas tagasi töölepinguseaduse eelnõu.
Mnjah, senjoor supermälu ei tea passi numbrit peast...Kas saadan varupasside numbrid igaks juhuks? Muidu kõik ilus, a sellised rassistlikud halvustavad kommentaarid korpulentsete afro-lameeriklastest daamide pihta ;-)
Pole vaja, meil on nyyd passinumbrid rangelt p2he 6pìtud;)
Post a Comment