Null pulma, yks matus

Elo ajas asja nii p6nevaks, ma ei tea, kas suudan lippu piisavalt k6rgel hoida:) Proovime v2hemalt.

Tana Toraja on t6esti tuntud oma suurejooneliste matusetseremooniate poolest. Matusehooaeg  on siinkandis juunist augustini. K6lab naljakalt, kuna surm on ju ypris planeerimatu? Matused on aga planeeritavad ning suvekuudel on riis koristatud, raha taskus ja v6ib pidutseda (kui nii matuste kohta 8elda tohib). Seni v6ib aga kadunuke rahulikult toanurgas formaliinis lebada. Tegelikult ei peeta teda isegi kadunukeseks, vaid lihtsalt haigeks pereliikmeks, kellele ka syya ja juua pakutakse.

Kuna meie saabusime n8. off-seasonil, siis lootus tseremooniat n2ha oli v2ike. Aga juba Makassaris teadsid kohalikud turismindusega seotud inimesed r22kida, et m6ni matus on siiski toimumas ning bussist maha astudes pakutigi kohe j2rgmisel p2eval matustele s6itu. Oli hiline aeg, meie s6idust "tursad" ning pakkumine tundus igati m6istlik. Hommikul l2kski s6iduks. Paraku selgus m6ne aja p2rast, et giid ja autojuht ei teadnud p2ris t2pselt, kuhu s6ita tuleb. Kohalikud aitasid h2dast v2lja, kuid siis sai autoga s6idetav tee otsa. No tegelikult toimus lihtsalt teeremont ja meie masinaga edasi ei saanud. Esialgu proovisime vahemaa tsikli tagumisel istmel l2bida, aga kuna teed praktiliselt polnud, siis hakkasime jala astuma. Olevat k6igest seitse kilomeetrit, mis tundus igati m6istlik. Varsti v6ttis meid peale logu mikrobuss, mis oli meile sobival pool teeremonti l6ksus. S6it kestis tunnikese ehk hoolimata koledatest teeoludest oli tee tegelikult palju pikem kui seitse kilomeetrit.

See seiklus t2hendas, et ohverdamisele me ei j6udnud. Samas on meil selle yle isegi veidi hea meel, sest kylas 88binud shveitslased r22kisid, et tegu olevat olnud yhe verise yritusega. Yks ohverdatav pyhvel olevat s6rad vastu ajanud;) Kui meie kylahoovi astusime, siis vedeles maas u 7 surnud pyhvlit ja teist samapalju sigu. Andsime kingituseks toodud bloki sigarette (jajah, on kyll irooniline, et matustele sigarette tuuakse) sugulastele ja meid juhatati lavatsile istuma. Pakuti kohalikku kohvi ning vaatasime seda, kuidas v2ljavalitud lihakehasid tykeldasid ja liha jagasid. Vahepeal tehti tykeldamises paus ning peeti tunnine missa. Lauldi ja r22giti. Samal ajal hulkusid Kagu-Aasia kollased koerad korjuste vahel. Missale j2rgnes s88k ja siis mindi tykeldamisega edasi. Meie s2ttisime end minekule, kuid siis avastas giid, et meid kohale toonud buss on kadunud. Pakkus taas v6imalust tsikli seljas surma trotsida, aga me ei haaranud sellest kinni. Mingil hetkel tundus, et meil tuleb kylasse 88bima j22da, aga enne pimedat leiti siiski veel logum mikrobuss, mis meid ootava dziibini toimetas. M6nisada meetri tuli ka mobiiltelefoni valgel porisel teel koperdada;)

Kui tundus, et k6ik on korras ja pehme voodi hotellis ootamas, seisime j2rsku maalihke ees. P2rastl6unane vihmasadu oli m2ekylje teele kupatanud ja yle ega m88da polnud sealt v6imalik saada. Ei pidanud siiski autos ega suvalises tee22rses majakeses 88bima, kuna teiselt poolt maalihet leiti j2rgmine mikrobuss, mis meid l6puks linna t6i.

Meie giidineedus j2tkub. 6nneks oli shveitslastel korralik giid ning tarkust jagati ka meiega.

Eile ja t2na k2isime omal k2el erinevaid kylasid ja matmisviise uurimas. T2na 88sel s6idame tagasi Makassari ja sealt lendame hommikul Balile.