Linnud T6nisted

Iidse Zenú kultuuri kultusobjektid linnud T6nisted (Kolumbia keskpanga Kullamuuseumi kogust)

Bogotás

Oleme juba kolmandat p2eva Bogotás ja ikka veel t2iesti elus. T2na k2isime korraks linnast v2ljas Zipaquira soolakaevanduses olevat soolakatedraali uudistamas, eile lasime k8israudteel end yhe m2e otsa vedada ning k6ndisime niisama vanalinnas. Hetkel ei viitsi rohkem kirjutada, hilja juba. Pikem ylevaade jaanalinnufarmist ja Bogotást tuleb kindlasti kunagi.

Laisk Marek

tehnoabi?

Kui keegi oskab n6u anda, kuidas me saaksime oma postitusi liigendada, siis palun aidaku. Nii, nagu nad meil praegu v2lja n2evad, on ju vilets lugeda, aga see systeem lihtsalt ei taha meile alluda... l6una-ameerika v2rk?

Meenutusi Cartagenast - nii valged olemegi

Lyhidalt toimunust

K6igepealt, kui kedagi huvitab, kuidas me hispaania keelega hakkama saame, siis - tunnistan ausalt - mina eriti ei saagi. St olen suuteline oma elut2htsad jutud (nagu s88gi tellimine jmt) enamv2hem maha pidama, aga ma ei saa aru, mida inimesed ytlevad! Yllatus-yllatus, aga enamik ei r22gi nii selgelt ja artikuleeritult, nagu hisp keele 6ppimise plaadil;p Paljud pudistavad endale nina alla ja enamv2hem k6ik neelavad s6nal6ppe. Ja r22givad kiiresti! Nii et ma olen omandanud harjumuse a) m6istvalt noogutada ja naeratada v6i b) lihtsalt naeratada, ise mitte m6hkugi aru saades. Kui s6navada l2bi on, kysin Marekilt, mida see t2hendas. Alati ei tea tema ka:)

Oleme vahepeal l2binud mitmeid toredaid linnu. Ah jaa, enne sukeldusime Tagangas - midagi v2ga vapustavat ei n2inud, suuri ajukoralle ja v2ikeseid ning keskmiselt suuri kalu peamiselt (trompetkala, barrakuudat, papagoikala jne). Ja yhte v2hki. Taganga l2rm meid rohkem ei veedelnud - seal tympsus igas putkas ja s88gikohas konkureeriv muusika, mis yle vee kenasti meie hotellituppa kandus. Hotell paiknes muidu lahedalt otse rannas ja mul oli hea rahulik, sest Marek vedeles kenasti r6dul v6rkkiiges ja vaatles binoklist kohalikke tshikke ega virisenud yldse. Arutles vaid, et ei tea, kas on kunstrinnad v6i ehtsad.

Tagangast s6itsime Santa Martasse, sealt kohe edasi Bucaramangasse ja veel edasi Gironi. Palju bussis6itu! Aga Giron oli kihvt koloniaallinnake, hoopis teist masti kui Cartagena. Selline... monokroomne. Yles-alla looklevad t2navad ning madalad valged majad pruunide uste ja r6dudega. Uudistasime veidi ja s6itsime edasi San Gili. M6tlesime seal raftingut teha, aga ei teinud ja muus osas oli see suht m6ttetu koht. Ajalukku l2heb eesk2tt linnana, kus me s6ime (peaaegu) 2ra s6iduauto rehvi suuruse pizza.

Ja tegime v2ikese k6rvalep6ike veel yhte pisikesse idyllilisse koloniaallinna nimega Barichara, j2lle hoopis oman2olisesse.

Eilne p2ev heitis meid troopikast kylma k2tte - Tunja linna, mis asub u 2800 m k6rgusel. Veidi raske oli hingata, aga pole midagi, tulebki harjutama hakata. Teel Tunjasse n2idati bussis Kasahstani filmi "Nomaad", vene keeles. 88 magasime kahe paksu vaiba all, 6nneks tuli dushist yle jupi aja ka sooja vett. Ja kuna meile bussis6it kord juba nii kangesti meeldib, tegime seda t2na veel, 6nneks vaid kolmveerand tundi, laskudes veidi madalamale. Oleme praegu j2rjekordses ilusas koloniaallinnakeses, mis kannab Villa de Leyva nime ja on kohalike seas ysna populaarne turismiobjekt. Meie jaoks t2hendab see peamiselt seda, et saab j2lle inimese moodi syya;) Lisaks algas siin just kolmep2evane astronoomide konverents, kuid oh 6nnetust, oma teleskoop peab kaasas olema. Homme teretulnud vaheldusena bussis6itu kavas ei ole. Kui ikka k2tes ja jalgades j6udu on, siis laenutame jalgrattad ja v2ntame ymbruskonnas ringi. Mina tahan n2ha yhte v2ga vana asja - fossiili, mille kohta LP arvab, et see on "m6istlikult h2stis2ilinud" - ja Marek tahab kylastada jaanalinnufarmi ning syya yhe suure linnu.

Elo

Veel natuke Venetsueelast ehk "Patria, corrupcion o muerte!"

Mul j2i eelmises postis ikka paar toredat asja 2ra mainimata. N2iteks see, et sotsialismi viljastavad tingimused on lisaks kontrollpunktide arvule paisutanud ka 6llepudelite mahtu. Viimati sai siin joodud "laste6lut" suurusega 0,222 liitrit. Nyyd v6ib aga juba v6tta "naiste6lle" suurusega 0,3 v6i lausa 0,33 liitrit. 6lu maksis aastal 2003 u. 500-600 bolivari (toonane fikseeritud vahetuskurss oli 1 USD-1600 bolivari), nyyd saab poes 6lle 1300 bolivari v6i 1,3 tugeva bolivari eest (fikseeritud kurss 1USD - 2,15 tugevat bolivari) . Avutage ise v2lja 6lle kallinemine v6i odavnemine.

Sotsialism ja vasakpoolsus on j2tnud m2rgi ka riigi lipule. See on muidu ypris sarnane Kolumbia omaga, aga keskmisel triibul on poolkaares t2hed ning yleval nurgas on midagi vapi moodi. Vapil kappab hobune. Paar aastat tagasi kappas loomake veel yljalt paremale, aga see ei olnud ometi sobilik yhele sotsialistlikule riigile. Nyyd on ratsu "6igeks" keeratud, s.t. kappab vasakule. Vaesed loomad inimeste m2ngudes.

Pealkirjas on korruptsioon seep2rast, et ma ei saa ikka kirumata j2tta meie piiriyletust. Lugesin Eesti uudistest artikleid selle kohta, kuidas USA syydistab Venetsueelat kokaiiniveo mahitamises. Ma yldse ei imesta. Politseile v6i piirivalvele raha andmine oli sama tavaline nagu saia ostmine. Miks peaks samad tyybid, kes v6tavad vastu 100 krooni Kolumbiasse paari mikrolaineahju viivalt kolumbialaselt keelduma 100 000 kroonist riiki tulevalt narko2rikalt. Kummaline oli see, et Venetsueela piirile viiva tee 22res seisid soomukid, kuulilindid rauas. N2is, nagu valmistuks riik s6jaks. Kolumbias me siiani sellist raskerelvastust n2inud ei ole. Aeg ajalt lendas yle Cartagena paar s6jav2ekopterit ja 6htul tulid linnamyyridele seisma automaatidega s6durid. Nii umbes iga 50 meetri j2rel yks.

Me oleme praegu Tagangas, v2ikses kalurikylas u 10 kilomeetri kaugusel Santa Martast. Homme on plaanis sukelduma minna.

Marek

kaunis Cartagena

M6ni s6na veel Cartagenast (pikemalt Cartagena de Indias), sest t2na on meie viimane p2ev siin. Kui viisa saamine ja siia kohale j6udmine oleks lihtsam, siis v6iks seda linna soovitada mesin2dalalistele paaridele. On kyll romantiline ja idylliline koht. St myyriga ymbritsetud vanalinn on - siin on ka hulk muid linnajagusid, mis n2evad v2hemalt eemalt vaadates suht koledad v2lja, n2iteks moodsate k6rghoonete ja suurte hotellidega Bocagrande. Aga vanalinn on yllatavalt suur, paar p2eva v6ib rahulikult ringi uidata, ilma et tydineks. Ja praegu veel r22mas, kuid samuti toredate koloniaalmajadega Getsemani n2ol on sellel ka tublisti laienemisruumi. See on linn inimestele, kellele meeldib rahulikult jalutada ja ilusaid maju vaadata ning aeg-ajalt midagi head syya. Ei, mitte ainult vanainimestele;) Peab tunnistama, et erilist s22stueluviisi see koht ei soodusta, kuna ilusad kohvikud ja restoranid tunduvad sellises ymbruses m2rksa kohasemad kui plasttoolidega urud. Eile m2ngisime madalat profiili hoidvaid j6ukureid ja s6ime laisa l6unas88gi endisesse Santa Clara nunnakloostrisse rajatud Sofiteli hotelli sammask2igus. V2ga peen:) Kusjuures ei olnud nii kallis, nagu k6lab.

Tundub, et linn pole veel turismist liialt rikutud. Enamik turiste paistavad olevat hispaaniakeelsed, heledanahalisi isendeid palju ei liigu (peale m6ne kruiisivanuri ja veel m6ne noorema tegelase). Cohiba sigareid, ehteid, 6lgkaabusid, vett jm pakkudes ringi liikuvad tegelased on osadel t2navatel kyll ysna tugevalt esindatud, ent mitte liiga pealetykkivad, st keeldumise korral rohkem peale ei k2i. Suveniiripoodide myyjad on kyll turistipiinamise 2ra 6ppinud, nagu ka smaragdipoodide sissekutsujad, aga nemad ei anna veel tooni. Aga uusi hotelle ehitatakse v6i renoveeritakse juurde ja v6ib arvata, et m6ne aasta p2rast on pilt juba teine. Seni aga - tulge vaadake ise!

Elo