Thursday, January 31, 2008

Teekond Cartagenasse

Nyyd oleme j6udnud Cartagenasse, UNESCO maailmap2randisse kuuluvasse koloniaallinna Kariibi mere 22res Kolumbias. Ei saa 8elda, et tee siia lihtne oleks olnud. Olime teel terve 88p2eva. Kuna otsebussile pileteid ei olnud, siis startisime 6htul Caracasest 66bussiga Maracaibo suunas. Buss oli mugav ja odav ja sai isegi magada. Hommikuks olime Maracaibos, kust edasi teekond enam nii sujuv ei olnud.
Por puesto ehk mikrobuss, mis liigub siis, kui t2is saab, v6ttis meidki peale. Reisisihiks oli Kolumbia piirilinn Maicao. S6it pidi kestma veidi yle kahe ja poole tunni, tegelikkuses olime aga teel ligi viis tundi. Kaks paksu neegrimutti, kes bussi manageerisid, ei lasknud oma rahaahnuses juhil kiire s6idu peale bensiini kulutada. Lisaks oli sotsialismi viljastavates tingimustes iga m6ne kilomeetri tagant 6itsele puhkenud m6ni rahvuskaardi, s6jav2e v6i politsei kontrollpunkt. K6ik tahtsid n2ha dokumente ja saada altk2emaksu. Viimast siis selle eest, et nad ei vaataks l2bi bussi katusel olevaid kotte/pakke. Ei kujuta ette, mida reisijad vedasid, aga raha andsid k6ik peale meie. Ju meie kaks seljakotti olid piisavalt v2iksed, et meid yhiskassast v2lja arvati. Plakatid siltidega "Rahvuskaart on sinu turvalisuse jaoks" ja "Rahvuskaardi teenused on tasuta" j2tsid sellise j6hkra korruptsiooni juures eriti naljaka mulje.
Piiriyletus oli sujuv ja Maicaost saime kohe edasi Cartagena bussile. Ka Kolumbia teedel taheti sageli meie passe n2ha, aga siin ma raha liikumist ei n2inud.
Nyyd oleme igatahes Cartagenas ja t2is paksu vaimustust. Linn on veel imelisem, kui ma oodata oskasin. V2rviliste vanade majade kyljes ripuvad puust r2dud, mille servadest pungitavad yle lillep66sad. Saabusime pimedas ja linn oli pea inimtyhi. Hommikune sagimine tuli yllatusena, aga nyyd on taas pimedus ja vaikus maad v6tnud. Priiskame ja peatume koloniaalhotellis. R6dult avaneb vaade t2navale, fuajee on t2is rotangm88blit, k6ik ilus on paari sammu kaugusel. Ostsime kohalikust supermarketist kuhja erinevaid p6nevaid puuvilju ja kavatseme neid varsti proovima minna. Side l6pp.
Marek
Natuke Elo poolt ka. See altk2emaksude kadalipp oli natuke naljakas, aga peamiselt vihastav ja yldiselt ei j22nud mulle p2rast seda tunnet, nagu ma oleksin Venetsueelasse midagi maha unustanud. Tehke enne oma systeem korda, krt. Kolumbia politsei teostas bussis passikontrolli aga j2rgneval moel: eraldas meid passidest ja esitas siis kontrollkysimusi meie nime, p2ritolu, synnikoha - ja last but not least - passinumbri kohta. Ma suutsin enda oma h2diselt ja vigadega v2lja m6elda ja sain v2ga halvakspaneva pilgu osaliseks. Marek tunnistas kohe yles, et ta oma passi numbrit peast ei tea ja noore politseiniku n2ost oli n2ha, et sellised inimesed ei ole siia riiki kyll oodatud. Ta selgitas meile, et Kolumbias on passi number v2ga oluline, sest kui sa seda ette lugeda ei oska, siis on ilmselt tegu koopiaga. V6ltspassi kandja ei ole ometigi suuteline sellist asja p2he 6ppima, eksole.
Aga mis sest enam, Cartagena on t6esti vapustavalt kaunis ja meie 88maja v6rreldes eilsega t6eline edasiminek. Veidi kulunud, kuid sarmikas - nagu p2ris. Inimene peab enda vastu aeg-ajalt lahke olema, sest kes teab, mida teekonnal meile edaspidi pakkuda on;P
Elo

Monday, January 28, 2008

Taas Caracases


Rannapuhkus on selleks korraks l2bi, t2na vurasime latiinotympsu ja signaalitamise saatel j2lle kanabussiga yle m2gede ja l2bi pilvemetsa tagasi pealinna. Viimastest p2evadest polegi suurt midagi r22kida - peamiselt vedelesime erinevates asendites ja s6ime (p6hiliselt kala, kalmaari ja krevetti), kulistasime 6lut (light-variandid ei k6lba kusagile, on siuke lahja piss) ning aeg-ajalt liigutasime end m66dukas tempos yhest kohast teise. Yks t2helepanuv22rsemaid juhtumisi oli pirakas koolibri, kes vuristas kohale, kui me eile oma 88maja sise6ues siestat pidasime, ja tegi yhe 6itsva p66sa kohal m6ned kiiremad liigutused. Kariibi meres ujuda ei 6nnestunud, selleks oli laine liiga suur, sulistasime niisama vees. J2rgmisel katsel l2heb ehk paremini. Puerto Colombia on muidu selline v2ike v2rviline koloniaalstiilis kalurikyla (palju kasse:), aga eile saabus sinna tohutu hulk siseturiste, rand muutus Pirita rannaks ja kummipl2tude, v2rviliste ehete ja burkside pakkumine suurenes hyppeliselt.


Homme saame loodetavasti oma viisad k2tte ja asume teele Kolumbiasse. Kuna selgus, et ka paljud teised inimesed soovivad Cartagenasse s6ita ja bussikohti pole veel n2dalaks, siis tuleb meil esialgu liikuda Maracaibosse siinsamas riigis ja sealt edasi vaadata. Cartagena suhtes on meil m6lemal k6rged ootused, peaks olema yks kaunemaid koloniaalarhitektuuri esindajaid. Mina ootan huviga ka Kolumbia naiste rindu, Kolumbia pidavat nimelt yks kunstrinna-meka olema. Ega ei saa 8elda, et ka seni n2htud Venetsueela naised kyynalt eriti vaka all hoiaksid, nad l88vad ikka k6ik letti, mida Emake Loodus v6i kohalikud señor Preed neile kinkinud on. Tooniandev kehakuju on muidu m6lemal sugupoolel selline tynderjas, eile n2gime j6ekeses sulistamas sellist n2kki, kellel oli ka selja peal justkui kolm paari rindu... T2iskasvanute puhul paneb see lihtsalt kulmu kergitama, aga rasvunud lapsed on kurb vaatepilt. Ega endalgi pole siin midagi h6isata, nyyd oleme juba 6ppinud v6tma pigem yhe toidu kahe peale, aga portsjonid on siin suured ja 6li on nende valmistamiseks k6vasti kulutatud. Ja kui keegi ei n2e, siis reisil s88me me ka sellist r2mpsu, mille poole kodus ei vaatakski;)


Elo

Saturday, January 26, 2008

Olukorrast riigis- Venetsueela

M6te on iga riigi ja selle olukorra kohta kah veidi kirjutada. Tegu oleks rubriigiga, kus ma pealiskaudselt ja lahmivalt (nagu alati;) kirjeldan asju, mida n2en, loen v6i kuulen.
Niisiis, ytlen Venetsueela, m6tlen Hugo Chavez. Ei saa sellest mehes yle ega ymber. Juba lennujaamabussis sattusime vestlema yhe vanaprouaga , kes praegust systeemi ei poolda. K6ik olevat kehvasti, v2lisettev6tted lahkuvad riigist. Kui p2risin, et kuhu riik siis k6ik naftaraha paneb, v2itis vanaproua, et lihtsalt jagatakse laiali. Paistab, et Hugo annab vaestele 6nge asemel kala , mis ei ole aga j2tkusuutlik k2itumine.
Teeservas j2id silma plakatid, mis meenutasid kangesti Rahva H22lest p2rit v6i Kuubas n2htud karikatuure: Onu Sami oli surmana kujutatud, tema vastu v6itles maisist mees. Kuubaga sarnane on ka Chavezi uus v6itlushyyd. Kui Kuuba vahetas peale N.Liidu langemist revolutsiooniaegse "Patria o muerte" "Socialismo o muerte" vastu, siis Hugo on k6ik kokku seganud: "Patria, socialismo o muerte. Venceremos!" ehk "Isamaa, sotsialism v6i surm. V6idame!" Hmmm, mina valiksin igatahes isamaa;)
K6rvaltvaatajana on muidugi hea ilkuda, aga ligi pool venetsueelalastest elab allpool vaesuspiiri. Mingid numbrid n2itavad, et Chavezi v6imuletulekuga on see protsent v2henenud. Numbrid v6ivad muidugi igasugu asju n2idata. N2iteks n2itavad riigi ametlikud numbrid hetkel seda, et 1USD=2,15 tugeva bolivariga. Turg n2itab aga midagi muud (vt. meie eelmist postitust). Uued rahad on kyll ilusad, aga nullide 2rav6tmine rahanumbri l6pust ei tee veel yhte raha tugevaks.
Detsembris oli referendum, millega taheti muuta p6hiseadust. Ma olin v2ga yllatunud, et see ei 6nnestunud. Referendumi peamine uba oli anda Chavezile v6imalus saada l6pmatult tagasi valitud. Nyyd peaks r2uskav president 2013(?) lahkuma. Elame, n2eme.
Marek

Friday, January 25, 2008

Esimesed p2evad

Esimesi olulisi 6ppetunde sellel reisil saabus hetkel, kui yleeile 6htul Caracases blogisse tehtud sissekanne justkui v6luv2el olematusse kadus. Siit moraal: ka hispaaniakeelses brauseris ei maksa vajutada "aceptar" ilma syvenemata, millega sa siis 6igupoolest n6ustud. Aga nyyd siis esimestest reisip2evadest. Marsruut Tallinn-Helsingi-Madriid-Frankfurt-Caracas m88dus suuremate komplikatsioonideta. Kohe esimesel hommikul Caracases sai taas kinnitust vana t6de "eestlane igas sadamas", sest oma hotelli fuajees kohtasime Kristinat, kellega olin Eestis t88alaselt p6gusalt kokku puutunud ja kes oli veetnud Venetsueelas kolm n2dalat ja parasjagu viimast p2eva. K2isime koos hommikust s88mas ja p2rast kohvikus, v2ga l6bus oli.
P2eva esimene missioon "Kolumbia viisa taotlemine" eba6nnestus, k2sti j2rgmisel hommikul kell 8 uuesti tulla. Teine missioon "2rme kollapalavikku haigestu" 6nnestus see-eest 200%. Mingi kohaliku haigla koridoris tegi s6bralik t2di meile paremasse k2sivarde kiiresti ja valutult vaktsiinisutsu ja seda t2iesti tasuta (Eestis oli vaktsiin otsas, syst oleks maksnud 375 krooni). Meie sihtpunktidest kuuldes saatis teine s6bralik t2di meid esimese t2di juurde tagasi, kes tegi meile mingi systi ka vasakusse k2sivarde. P2rast vaatasime internetist j2rgi, et mille vastu siis. Leetrid, selgus. Ja kas on olemas ka selline t6bi nagu Saksa leetrid? Igatahes oleme vaktsineeritud sellegi vastu.
Praktilistest asjadest ka, nagu n2iteks ajast ja rahast. Aeg on siin Eesti omast 6,5 h tagapool, see pool tundi on yks onu Hugo viimaseid v2ljam6eldisi. T6si, mitte p2ris originaalne - selliseid nihkes ajav88ndeid on maailmas veelgi. Rahaga toimus selle aasta alguses "reform" - kolm nulli v6eti l6pust 2ra, kuid k6rvuti on k2ibel nii vana kui ka uus v22ring. Valuutavahetus on reguleeritud ja dollari ametlik kurss 1 USD=2,15 tugevat bolivari (bolívar fuerte), kuid musta turu kurss v2hemasti poole soodsam. Mitteametliku kursiga vahetamist pakutakse praktiliselt igal pool, me polnud j6udnud veel seljakotte pagasilindilt maha laadida, kui mingi lennujaamat88taja meile 2ri tegemise eesm2rgil l2henes. Oleme raha vahetanud kursiga 1 USD = 4,3 b ja 4,5 b, mis pole kuuldavasti veel sugugi parim saak. Igatahes on hinnad mitteametlikku kurssi aluseks v6ttes m2rksa tarbijas6bralikumad kui need ametlikult oleksid.
Yleeile, st teisip2eva hommikul olime kell 7.35 kenasti Kolumbia konsulaadi ukse taga j2rjekorras ja saime viisataotlused sisse anda. Paraku lubati viisa alles esmasp2evaks, seniks pagesime koledast Caracasest Kariibi mere 22rde Puerto Colombiasse. J2tkab loodetavasti Marek.
Elo

Saturday, January 19, 2008

Thursday, January 17, 2008

Kohustuslik kirjandus

Reisi algus hakkab kätte jõudma, aeg on esimesed sissekanded teha. Kes veel ei tea, siis 20.01. lendame Madriidi, et sealt järgmisel päeval Caracasesse jõuda. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis 18.05 peaksime me taas armsa isamaa pinnal tagasi olema.

Pikk reis nõuab kohustusliku kirjandusega tutvumist. Mis siis tehtud? Sügisel sai tellitud LP kodulehelt u. 400.- krooni eest (http://www.trip.ee/ foorumi lugejad teavad asjaolusid;) kolm LP reisijuhti (Kolumbia, Ekuador, Boliivia), lisaks ostetud LP South-America on the shoestring ning Estraveli kuldkaardi punktide eest omandatud LP Peruu. Ei saaks öelda, et ma need kõik läbi olen jõudnud lugeda, aga mingi pildi olen vast ikka saanud. Eks paistab palju neist raamatutest reisipauna läheb.

Paar sõna ka mõnest loetud raamatust:

Jüri Ellen, Aivar Jürgenson „Teeäärne Ameerika“ – tore lugemine, aga lugedes tuli rattasadula maitse suhu. Meie treenimatud tagumikud on tõenäoliselt valmis välja kannatama vaid lühemaid rattaretki. Aga au ja kiitus ratturitele, kes retke läbi tegid ja selle viitsisid raamatusse raiuda.

Helen ja Frank Schreider "La Tortuga" – pikast reisist amfiibautoga Alaskalt Tulemaale oli üpris õhuke raamat saanud. Peale reisihuviliste on see kindlasti huvitav lugemine ka automehhaanikutele, kuna sisaldab hulgaliselt detailseid kirjeldusi masina parandamisest. Täitsa loetav raamat, mõned värvikad episoodid.

Toby Green „Retk Darwini jälgedes“ – teisel katsel sain alles raamatu läbi. Lugedes meenus, miks esimene katse pooleli jäi. Darwini teekonda järgiv britt kirjeldab küll väga kenasti ümbritsevat loodust ja inimesi, aga tema tüdruksõbra lahkumine reisi alguses annab kirjeldustele kõvasti musta juurde. Seega tuleb vähemalt esimese poole lugemiseks olla heas tujus.

Nicholas Saunders „Muistne Ameerika“ – ülevaade Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vanadest kultuuridest. Fakte ja nimesid on hirmus palju, mis teeb lugemise raskeks. Sisaldas mõningaid faktivigu, mida tõlkija! allmärkustes parandama pidi.

Miloslav Stingl „Indiaanlased ilma tomahookideta“ – lapsepõlves loetud, tundus siis hirmus igav. Viieteist aastaga on palju paremaks läinud. Kui kiiret ja mõnusat ülevaadet vaja Lõuna-Ameerika indiaanlaste kultuurist ja ajaloost, siis kindlasti parem lugemine kui Saundersi raamat. Kuna autoriks on tšehh (slovakk?) ja väljalaskeaastaks 1981, siis sotsialistlik tekst ja kiidulaul tuleb lihtsalt välja sõeluda.

Artur Lundkvist „Vulkaaniline kontinent“ – Rootsi kommunisti reisikiri Lõuna-Ameerika reisist 50ndatel.

Alexander von Humboldt „Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel“ – väga vana raamat saksa teadlase sulest, kes 19. sajandi alguses Lõuna-Ameerikat uuris. Kardan, et palju informatsiooni on tänaseks vananenud;)

Rohkem ei tulegi hetkel meelde.

Marek